William IV. Autor Martin Archer Shee (1833).
William IV (21. august 1765 London – 20. juuni 1837 Windsor) oli Suurbritannia ja Iirimaa Ühendkuningriigi ning Hannoveri kuningas (Wilhelm IV) 1830. aastast kuni oma surmani. Ta oli George III kolmas poeg ja George IV vend. William IV oli Hannoveri dünastia viimane kuningas ja eelviimane monarh.
William teenis nooruses Briti mereväes ning veetis aega Põhja-Ameerikas ja Kariibi meres, teenides nii hüüdnime "Sailor King". 1789. aastal sai ta endale tiitliks Clarence'i ja St Andrewsi hertsog. 1827. aastal nimetati ta Suurbritannia esimeseks mereväe juhiks (Lord High Admiral) pärast 1709. aastat. Kuna tema kaks vanemat venda surid ilma legitiimse pärijata, päris William ise 64-aastasena trooni. Tema valitsemisajal toimusid mitmed reformid: vaeste seadusi uuendati, keelustati lapstööjõud, kaotati orjandus peaaegu kogu Briti impeeriumis ning Briti valimissüsteem muudeti 1832. aasta seadusega. Kuigi William ei tegelenud poliitikaga nii palju kui tema vend või isa, oli ta viimane Briti monarh, kes nimetas peaministri ametisse parlamendi tahte vastu. Ta oli viimane monarh, kes valitses nii Hannoveri kuningriiki kui ka Suurbritanniat.
Surma ajal ei olnud Williamil ühtegi elusolevat seaduslikku lapsi, kuid temast jäid maha kaheksa kümnest vallaslapsest, kelle tal oli saanud näitlejanna Dorothea Jordaniga, kellega ta elas koos kakskümmend aastat. Elu lõpus abiellus ja jäi ilmselt truuks Saksi-Meiningeni printsessile Adelaide'ile. Williami järel tõusis Suubritannias troonile tema vennatütar Victoria ja Hannoveris vend Ernst August I.
| Eelnev: George IV |
Briti monarh 1830–1837 |
Järgnev: Victoria |