FANDOM


Siin on loetletud vanarahva tähelepanekud ilma kohta.

JaanuarEdit

  • Külm kuu on küljeli, soe kuu on seljali, kuri kuu on kummuli, hea kuu on otseti, paha kuu on püsti.(3)
  • Ära karda pimedat, pimedal ei ole piitsa.(3)
  • Kolmekuningapäevaks (6. jaanuar) on päev kukesammu võrra pikem.(6)
  • Kolmekuningapäevast tuleb jää merele.(6)
  • Kui järve jään pragu veeren on, sõs om kuju suvi. Kui om kaugel, sõs om vihmane.(11)
  • Kui madal tali, tuleb vilu sui.(11)
  • Taliharjapäeval (14. jaanuar) laskvat suur must rähn metsas põrri, mis olevat esimene kevademärk.
  • Kui pärast uusaastat on järgemööda 12 päeva selget ilma, siis on selge ilm kõigil 12 kuul.(15)
  • Vanasõna ütles, et tõnisepäev (17. jaanuar) on taliharjapäev. Pool loomasööta pidi järel olema.
  • Tõnisepäe kui sadas, sis tulle vihma suvel, aga kui päike paistab, tulle ilus ilm.(17)
  • Pääle tõnisepäeva hakkab päike juba riiet pleekima.(18)
  • Tõnisepäevast hakkavad käed kindas ja jalad sukkades higistama.(18)

VeebruarEdit

  • Kass olevat küünlakuul pime ja rotti ei nägevat, sestap lastakse tal tares olla ja antakse käest süüa.(6)
  • Kus hundid küünlakuul uluvad, sinna teevad nad suvel pesa.(6)
  • Kui veebruaris kuuseokkad pudenevad, hakkab nelja nädala pärast lumi sadama. (11.)
  • Kui lumehanged on veebruaris aiakõrgused, siis on suvel viljarõugud majakõrgused.(25)
  • Mida külmem küünlakuu, seda soojem lõikuskuu.(25)
  • 28. veebruar on tuhkapäev.

Tuhkapäeval ei tohi loomadele teri anda, muidu tulevad neile täid peale. Kui tuhkapäeval sajab lund, siis olevat suvel aedviljad ussitanud.

MärtsEdit

  • Kes ennast märtsi esimese lumega peseb, seisab terve suve valge. (2)
  • Kui 2. märtsil on sula, tuleb hea kurgiaasta.
  • Kui paastukuu (märtsi) kolm esimest päeva on sajused, kasvab suvel hea vili.(2)
  • Kustpoolt puhub märtsi esimesel nädalal tuul, sealtpoolt puhub see kogu suve.(2)
  • Kuidas märts, nõnda oktoober. Puude raiumise aeg on veebruaris ja märtsis, sest siis saab kõige vastupidavama palgi.(6)
  • Vanasti olevat märts öelnud: «Oleksin mina veebruari asemel, külmetaksin naise käed taignasse ja mehe kuse looka, aga ei saa - mu silmad jooksevad vett.»(16)
  • Tuuline märts ja vihmane aprill toovad ilusa ilma.(16)

AprillEdit

  • Kui aprill näeb lumehange, siis august ei näe rukkivihku.(11)
  • Jürikuu ehk aprilli külm on mürk rukkiorasele.(11)
  • Mis ülespidi kasvab, see tuleb noores kuus teha; mis allapoole kasvab, pead vanas kuus maha tegema.(28)

MaiEdit

  • Kui tammedel on maikuu alguseks lehed küljes, siis võib loota viljakat suve.(4)
  • Kui rohi on löönud aprillis kasvama, jääb ta maikuus kängu.(4)
  • Kui maikuu õitseb, siis juuni marju maitseb. Mida kuivem maikuu, seda märjem juunikuu.(10)
  • Külmakartvaid taimi ei tohi enne urbanipäeva välja istutada.(25)
  • Kui on soe vihm meitel maikuul, vaata põllumeest - naer on tema suul.(28)

JuuniEdit

  • Enne jaani paluge vihma, pärast tuleb isegi.(7)
  • Külvatud põllul ei tohi süüa ega paljajalu käia, muidu võib saak nurjuda.(7)
  • Soe vihm nädal enne Jaani aitab talupoja saani.(15)
  • Kui jaanikuus pala, on joulu aegu külm.(30)
  • Kui lapsed kisendavad mängides palju, siis vanarahvas ennustab ikka vihma.(30)

JuuliEdit

  • Tuul vingub, vihma tuleb.(7)
  • Vili kasvab vihmaga, heinakaar kastega.(7)
  • Vihma aigu satas selgest taivastki, põvva aigu ei tulõ pilvestki.(14)
  • Mustikad toovad musta öö.(14)
  • Jaak (jakobipäev on 7.juulil) tuleb, kakk kaenlas, Ool (olevipäev on 29.juuli) taga, oinas selgas. Jaagupist on rugilõikus.(30)

AugustEdit

  • Kui päe tõustes ehk looja minnes pikäd punased jutid taeva ääre jätab ja siis mustade-hallide pilverüngaste taha kaob, siis tuleb varssi vihma.(1)
  • Mustad pilved muidu käivad, savikarva sadavad. Kui järv taeva alla peegeldub, tuleb teisel päeval ilus ilm.(7)
  • Kui lauritsapäeva ümber kolm ööd ei ole külma old, siis sel sügisel ei tulla külmi öid.(10)
  • Laurits laotab kapsalehti, Pärt pöörab päid.(10)
  • Kui augustis on soe ilm, siis talvel lund ja väga külm; kui august rohket vihma toob, see põllumehel kahju teeb.(25)
  • Parem põua põhk kui vihma vili.(29)
  • Rukkilõikuse ajal on konnal suu kinni.(29)

SeptemberEdit

  • Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma.(7)
  • Kui väikesed linnud karjas lendavad, läheb teisel päeval ilm sajuseks.(7)
  • Vissenjapäeval (14. september) ei tohi metsa minna, ussid lähevad sel päeval maa sisse. Ussi arvatakse kuradi teenriks ja sisalikku tema alamaks.(14)
  • Kui vaablased teevad puu otsa pesa, siis tuleb talve sügav lumi; kui nad pesitsevad maa sees, siis madal lumi.(15)
  • Kes sügisel üle rukkiorase läheb, on võileiba väärt; aga kes kevadel läheb, see on peksu väärt.(16)
  • Sügisel on suve silmad, aga talve hambad.(16)
  • Kui sügisel õitsevad uuesti sirelid, kullerkupud, võililled, nurmenukud, siis tuleb pikk sügis.(18)
  • Enne head sügist ja lahket talve langevad lehed septembris puudelt. Jääb leht novembrini puusse, tuleb käre tali.(21)
  • Sügisene udu tähendab sooja, kevadine udu külma.(21)
  • Kui madisepäeval (21. september) puhub tuul lõunast, on oodata pehmet talve.(21)
  • Madisepäeval hakkab siil endale talvekorterit korraldama ja lehti kokku kraapima.(21)
  • Kui sügisene pööripäeva ja mihklipäeva tuul teine teisest küljest puhuvad, siis õiget talve ei tule, aga kui mõlemad põhjast, siis tuleb kõva talv.(28)
  • Kust tuul mihklipääval puhub, sealt peab ta sel aastal enamiste ikka puhuma. Kui mihklipääval alles peasukesed siin, siis tuleb soe sügis.(29)

OktooberEdit

  • Kustpoolt on tuulelatv, sealtpoolt tuleb tormi. Tuul pressib sealt pilved laiali, seal on latv.(1)
  • Oktoobrikuul lääva puulehe maha, tuuperäst kutsuti tuud liheminegikuu.(4)
  • Kui kaarnad karjuvad, tähendab sadu, halba ilma.(4)
  • Kui karu otsib vara pesa, tuleb vara talv. (12)
  • Kui vihmasel päeval tuleb päike niigi palju välja, et ratsanik saab hobuse selga hüpata, siis tuleb järgmisel päeval kuiv ilm.(12)
  • Kui pihlakalehed on kolletamispäeval (14. oktoober) punased, tuleb uuel aastal karta tulekahju.
  • Kui kaselehed on hästi kollased, kasvab järgmisel aastal hea kollane oder. (14)
  • Taevas kui ommiko punab, siis tuleb päva tuult, aga kui õhto, siis teise päva tuult ja vihma. See on sügise nenda.(20)
  • Kui vares sügisi põhja poole naaksub: parnaaks, parnaaks! siis tuleb talv.(23)
  • Kui oktoobrikuus on virmalised, tuleb külm talv.(23)
  • Kui oktoober on lumeta, on ka jõulud lumeta.(23)
  • Mida sügavamalt sügise maa ära külmab, seda parem rukki kasvab järgmisel suvel. Külma vai vilu kevadega kasvab pikk rukis.(27)

NovemberEdit

  • Kui tedred vara talvepõlves kudrutavad, saada külm kevade olema. (5)
  • Sügisel olla merevesi kerge ja vihane, suvel raske ja lahke.(6)
  • Idatuul on mereluud - pühib ka katlast vee ära.(6)
  • Kui esimene lumi maha on tulnud, siis ei tulevat karu pesast ega määr august enam välja.(7)
  • Kui mardipäeval (10. november) on kännul kübar peas, tuleb pikk talv.(10)
  • Novembri udu kuulutab detsembriks pehmeid ilmasid.(10)
  • Kui sitik pääle marti lendab, ei tulla enne jõulu lume. Kui Mart vesistab, siis Kadri karastab ja Nigul needib ja talv ongi valmis! (12)
  • Soodsaim kuu kosjasõiduks on november ja kohaseim aeg neljapäeva õhtu.(16)
  • Soe november ennustab sooja kevadet.(16)
  • Paljuks seda sügisest päeva: ainult kaks hämarat otsa ja vaks valgemat aega nende vahel.(17)
  • Kui pärast mardipäeva (10. november) veel sääsed väljas sõeluvad, siis tuleb pehme talv, lund ja külma vähe.(17)
  • Niimitu päeva esimene lumi maas, niimitu talve teeb.(17)
  • Virmaliste vehklemine tänendada sügise ja enne jõulut sooja, aga pärast jõulut ja kevade külma.(18)
  • Sügisel üle rukki käimise eest antakse iga jälje pealt kannik leiba, kevadel kaigast.(18)
  • Kui kured kõrgelt lähevad, siis peab rukkid adra alla tegema, kui madalalt, siis äkke alla.(18)
  • Kui jõulu ümmer sajab lund, siis jaanipäeva ümmer tuleb vihma; kui puud härmas on, siis tuleb müristamisevihma.(20)
  • Taevasöölast vaadatakse lund. Kui tähäd Söölas valvakad (valkjad), tuleb enne kadrit lund, kui selged, siis peale kadrit.(21)
  • Kadripäevast viskas talvetaat külma kivi merre ja sooja kivi allikasse ja jüripäeval vahetas jälle ringi.(23)
  • Kui taevasõõl enne päevatõusu maha lähäb, saab järgmisel aastal rohkesti vilja (kadripäe- va ajal vaadata).(23)
  • Härmatis mardi- ja kadripäeva (25. november) vahel ennustab head viljasaaki.(23)
  • Kadri tuleb kadakaga, Andres (30. november) ahjuhargiga, Lutsi (13. detsember) luuavarrega.(23)
  • Kadripäeval (25. november) joogu lambaniitjad pipraviina, siis sünnib musti lambaid.
  • Kui kadri vesistab, on külma oodata.(25)
  • Kui kadripäeval kõrtsis tantsitakse, siis saab palju voonakesi.(25)
  • Kasepuud tuleb raiuda vanal kuul, kuusepuud noorel kuul.(27)
  • Andresepäev - külmapäev. Selle päeva ilma järele otsustatakse talve ära.(30)

DetsemberEdit

  • Eha kollendab - külma tuleb; mets sinab - sula tuleb; taevas mustab põhja poolt - ilm läheb sulale.(5)
  • Kui must piire talvel põhjataevas, sõs lääb sulale.(7)
  • Kui talvel põhjapoolt taivas selges lüü, sis lätt külmale.(7)
  • Ärmetisest vaadeti kala- ja viljaõnne. Kui ärm okstelt alla ripub, siis on sui ea kalasaak, kui aga ärm okste peal on, siis tuleb viljarikas aasta.(8)
  • Kui ehituspalgid detsembrikuul maha lõigati, kestis maja 150 aastat, kui jaanuarikuul, siis 100 aastat, kui veebruarikuul, siis 50 aastat, kui aga lõigati märtsikuul, siis kestis maja 30 aastat.(8)
  • Kui kuused on jõulukuus rohelised, siis tulevad head lihavõttepühad.(8)
  • Kui varblasõ talvõl tsiristäse, sis lät ilm külmäle. (11)
  • Kui katuselt lumi maha tuiskab, siis minna ilma pea sulale. (11)
  • Kui ei ole enne talistepühi (jõule) õiget talve, siis ei ole ka enne suvistepühi õiget suve.(14)
  • Kui talv on paljas, siis on suvi kuiv.(14)
  • Pööripäev (21. detsember) on nagu hädast lunastaja: kui enne on sula, siis arvatakse, et pööripäeval peab tulema ilmas muutus ja ilm peab minema külmale.(15)
  • Pühade-eelsed päevad on nii lühikesed, nendel on pead-jalad üheskoos.(18)
  • Kui kuu ümber mitmekordsed rõngad on, tuleb kange külm.(18)
  • Vihma toob vesikaare tuul (lääne-edelast). Kui talvel tuule sinna keerab ja kuus tundi puhub, on kohe kergem.(19)
  • Sügisene tali on enne jõulut, peale jõulut on päris tali, siis kevadene tali.(22)
  • Kui jõuluilm on muutlik ja pehme, pole talvgi külm.(23)
  • Jõulude ümbruse lumesadu tähendab seda, et jaanipäeva paiku sajab vihma.(23)
  • Ega see jõulutuisk hea ei ole - jaanipäeval on palju parme ja sääski.(27)
  • Süütalastepäeval (28. detsember) puhatakse pühade väsimus välja.(27)
  • Kui jõulude ja vana-aastaõhtu vahel on selge ilm, tuleb hea uus aasta.(28)
  • Kui jõulude ja uusaasta vahel on palju tähti taevas, tuleb hea marja- ja õuna-aasta.(28)
  • Kui jõulude ja vana-aastaõhtu vahel on selge ilm, tuleb hea uus aasta.(29)
  • Kui jõulude ja uusaasta vahel on palju tähti taevas, tuleb hea marja- ja õuna-aasta.(29)
  • Kuri kuu kummuli, selge kuu selili (talvel külma, suvel kuuma, kuiva).(29
  • Kui päiv talvel plassilt paistub, tuleb tuisku.(29)
  • Kui uusaastaöösi tuiskab, siis saab sel aastal head keeduviljad.(31)
  • Kui uusaastaöösi palju tähti taevas, siis pidi palju noori loomi sel aastal olema.(31)

VälislingidEdit