FANDOM


Neotroopis on üks kaheksast maismaa riikkonnast Maal. Neotroopilisse regiooni kuuluvad kogu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kaasa arvatud Kariibi mere saared ja Florida poolsaare lõunaosa. Põhjapiir kulgeb Mehhiko lavamaa lõunanõlvadel. Neotroopis on olnud ühtlase arenguga ja säilitanud erakordse liigirikkuse.

TaimestikEdit

Neotropic vegetation 2

Neotroopise loomulik taimestikutsoon

██  Jääkilp ja liustikud       Igihaljas parasvöötme okasmets       Külma talvega poolkõrb       Kuiv savann
      Külmakõrb       Mägine okasmets       Külma talvega kõrb       Kaktuse savann
      Samblik- ja sammaltundra       Parasvöötme rannikuala vihmamets       Jäikleheline taimestik       Troopiliselt kuiv mets
      Kääbuspõõsad ja murutundra       Leht- ja segamets       Kuum poolkõrb       Vihmane savann
      Mägi tundra       Parasvöötme sommets?       Kuumakõrb       Troopilne ja ʅ lähistroopiline vihmemets
      Laubholz Waldtundra und boreale Auen       Gemischte Waldsteppen       Hochlandsteppen und -wüsten       Troopiline ja ʅ lähistroopiline Regenwälder
      Nadelholz Waldtundra       Grassteppen und Salzwiesen       Lähistroopiline Trockenwälder       Troopiline Gebirgsregenwälder und -Nebelwälder
      Sommergrüner borealer Nadelwald       Strauch- und Trockensteppen       Lähistroopiline Feuchtwälder       Riedsümpfe und flutende Wasserpflanzen
= Gebirgszüge ::: = vegetationslose Wüstenregionen :¤: = Oasenvegetation (zum Teil mit Begrenzung) ••• = Rannikumangroov

Pms on troopilised vihmametsad, mis hõlmavad suurem osa Amazonase madalikust, samuti suuri alasid Kesk-Ameerikas. Nendest võib leida isoleeritud Lõuna-Ameerika idarannikul Atlandi vihmametsad (Mata Atlântica). Lõuna-Ameerika lääneosas domineerib Andide mäeahelik. Andide läänepoolsel troopilisel alal asub Atacama kõrb.

Iseloomulikud sugukonnad on Cactaceae (ulatub Madreaaani regiooni), Marantaceae, Nyctaginaceae, Passifloraceae, Phytolaccaceae, Solanaceae jt.

Endeemsed sugukonnad on Bixaceae, Bromeliaceae (ainult üksikud liigid mujal), Cannaceae, Caryocaracea, Loasacea, Tropaeolaceae jt.

LoomastikEdit

Imetajatest on endeemilised napihambuliste seltsi (Edentata) esindajad, kukkurvõhnaliste (Caenolestoidea) ja laianinaliste ahvide (Platyrhini) alamseltsid, vampiirlased (Phyllostomidae) ja kümmekond näriliste sugukonda. Putuktoidulisi ja kabjalisi on vähe. Kukkurloomi esineb kahest alamseltsist - hulgieeshambulised (Polyprotodontia) ja kukkurvõhnalised. Hulgieeshambulistest on esindatud opossumlaste sugukond (Didelphidae), kes levivad peaaegu eranditult Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kukkurvõhnalistest on teada neli liiki. Putuktoiduliste liike on vähe, nad on kitsalt levinud, esinedes vaid Antillidel, Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõige põhjapoolsemas osas. Iseloomulikud on napihambulised. Tänapäeval esindavad neid kolm sugukonda: vöölased, laisiklased ja sipelgaõgilased.

Omapärased on neotroopise närilised. Oravlasi ja hiirlasi on väga vähe, see-eest on aga kümme endeemset sugukonda: merisigalased (Caviidae), veesigalased (Hydrochoeridae), pakaraanlased (Dinomyidae), pakalased (Dasyproctidae), villakhiirlased (Chinchillidae), nutrialased (Capromyidae), teegulased (Octodontidae), kammhiirlased (Ctenomyidae), tšintšiljarotlased (Abrocomidae) ja villakrotlased (Echimyidae).

Kabjalisi on neotroopises väga vähe. Niisketes metsades ja mägedes elavad taapirid (neli liiki). Veelgi vähem on sõralisi. Esindatud on nabasead (Tayassuidae), kellest Tayassu pecari elab vaid troopilises Ameerikas, sarnal ajal kui pekaari (Pecari tajacu) levila ulatub Kesk-Argentiinast kuni Põhja-Ameerika lõunaosani. Mõhnjalalistest on Lõuna-Ameerikas endeemsed laamad.

Kiskjalisi on rohkesti, kuigi puuduvad hüäänid ja kärplased. Kaslastest esineb jaaguar (Panthera onca) ja puuma (Felis concolor). Koerlastest on olemas mõned endeemilised liigid (lakkhunt Chrysocyon jubacus ja võsakoer Icticyon venaticus). Iseloomulikud neotroopisele on pesukarulased. Karulastest esineb Lõuna Ameerikas üks liik - prillkaru (Tremarctos ornatus).

RegioonidEdit

Kariibi regioonEdit

Kariibi regioon hõlmab nii mandrilise kui ka saarelise Kesk-Ameerika – siirdeala Holarktisele, mille elemendid tungivad sisse mägede kaudu. Saartel rohkesti endeeme. Vanu relikte: palmlehikud (Ceratozamia, Zamia), sooküpress (Taxodium). Laialt ori levinud samblikutaoline epifüüt Tillandsia. Kultuurtaimedest pärinevad siit mais, aeduba, agaav, punapipar, vanill, puuvillapõõsad, daalia jt.

Guajaana regioonEdit

Guajaana regioon on isoleeritud mägine ala, mida ümbritsevad madalikumetsad, põhjast savannid. Ligipääsmatu Roraima massiiv on udurohke; seal valitsevad madaralised, korvõielised.

Amazonase regioonEdit

Amazonase regioon on maailma suurim ja liigirikkaim vihmametsapiirkond veerikkaimas jõgikonnas. Ligi 3000 endeemset liiki, nende seas hiigelpuid, palme, epifüüte, liaane, sõnajalgu (Cyathea), veetaimi (Victoria); taimkattele annavad ilme suured veetaseme kõikumised. Kultuuri on läinud siit parapähklipuu Bertholletia, kautšukipuu Hevea, maniokk Manihot esculenta, kakaopuu Theobroma.

Kesk-Brasiilia regioonEdit

Kesk-Brasiilia regioon kuivadel kiltmaadel. Seda iseloomustavad rohtlad (kampod), torkvõsad ja hõrendikud; mägedes araukaariad. Maapähkli, paraguai astelpõõsa ja vahapalmi kodumaa.

PamparegioonEdit

Pamparegioon on Euraasia stepivööndi kauge analoog kserofiilsete kõrreliste (Cortaderia) ja korvõielistest rohunditega. Lääneosa on kaetud neotroopiliste torkvõsadega.

Andide regioonEdit

Andide regioon moodustub maailma pikimast ja massiivsemast mäeahelikust keeruka kõrgusvööndilisusega, kus esineb väga vihmarohkeid nõlvu ja sademetevaesemaid kõrbi. Eriti iseloomulikud on mägikõrbed, kus ühinevad Neotroopise (kaktused, agaavid), Holarktise (Saxifraga, Viola, Gentiana) ja Holantarktise (Acaena, Azorella, Donatia) elemendid. Andide vanadest põllunduspiirkondadest on pärit kartul, tomat, aeduba, kokapõõsas, kiinapuu, fuksia, kanna.

Fernandese saarte regioonEdit

Fernandese saarte regioon on endeemirohke (nende nimed meenutavad Robinsoni: Robinsonia, Selkirkia jt.). Esineb puid korvõieliste ja maltsaliste hulgast.