Neotroopis on üks kaheksast maismaa riikkonnast Maal. Neotroopilisse regiooni kuuluvad kogu Kesk- ja Lõuna-Ameerika, kaasa arvatud Kariibi mere saared ja Florida poolsaare lõunaosa. Põhjapiir kulgeb Mehhiko lavamaa lõunanõlvadel. Neotroopis on olnud ühtlase arenguga ja säilitanud erakordse liigirikkuse.
Taimestik[]
Neotroopise loomulik taimestikutsoon
| ██ Jääkilp ja liustikud | Igihaljas parasvöötme okasmets | Külma talvega poolkõrb | Kuiv savann |
| Külmakõrb | Mägine okasmets | Külma talvega kõrb | Kaktuse savann |
| Samblik- ja sammaltundra | Parasvöötme rannikuala vihmamets | Jäikleheline taimestik | Troopiliselt kuiv mets |
| Kääbuspõõsad ja murutundra | Leht- ja segamets | Kuum poolkõrb | Vihmane savann |
| Mägi tundra | Parasvöötme sommets? | Kuumakõrb | Troopilne ja ʅ lähistroopiline vihmemets |
| Laubholz Waldtundra und boreale Auen | Gemischte Waldsteppen | Hochlandsteppen und -wüsten | Troopiline ja ʅ lähistroopiline Regenwälder |
| Nadelholz Waldtundra | Grassteppen und Salzwiesen | Lähistroopiline Trockenwälder | Troopiline Gebirgsregenwälder und -Nebelwälder |
| Sommergrüner borealer Nadelwald | Strauch- und Trockensteppen | Lähistroopiline Feuchtwälder | Riedsümpfe und flutende Wasserpflanzen |
| ≡ = Gebirgszüge | ::: = vegetationslose Wüstenregionen | :¤: = Oasenvegetation (zum Teil mit Begrenzung) | ••• = Rannikumangroov |
Pms on troopilised vihmametsad, mis hõlmavad suurem osa Amazonase madalikust, samuti suuri alasid Kesk-Ameerikas. Nendest võib leida isoleeritud Lõuna-Ameerika idarannikul Atlandi vihmametsad (Mata Atlântica). Lõuna-Ameerika lääneosas domineerib Andide mäeahelik. Andide läänepoolsel troopilisel alal asub Atacama kõrb.
Iseloomulikud sugukonnad on Cactaceae (ulatub Madreaaani regiooni), Marantaceae, Nyctaginaceae, Passifloraceae, Phytolaccaceae, Solanaceae jt.
Endeemsed sugukonnad on Bixaceae, Bromeliaceae (ainult üksikud liigid mujal), Cannaceae, Caryocaracea, Loasacea, Tropaeolaceae jt.
Loomastik[]
Imetajatest on endeemilised napihambuliste seltsi (Edentata) esindajad, kukkurvõhnaliste (Caenolestoidea) ja laianinaliste ahvide (Platyrhini) alamseltsid, vampiirlased (Phyllostomidae) ja kümmekond näriliste sugukonda. Putuktoidulisi ja kabjalisi on vähe. Kukkurloomi esineb kahest alamseltsist - hulgieeshambulised (Polyprotodontia) ja kukkurvõhnalised. Hulgieeshambulistest on esindatud opossumlaste sugukond (Didelphidae), kes levivad peaaegu eranditult Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. Kukkurvõhnalistest on teada neli liiki. Putuktoiduliste liike on vähe, nad on kitsalt levinud, esinedes vaid Antillidel, Kesk- ja Lõuna-Ameerika kõige põhjapoolsemas osas. Iseloomulikud on napihambulised. Tänapäeval esindavad neid kolm sugukonda: vöölased, laisiklased ja sipelgaõgilased.
Omapärased on neotroopise närilised. Oravlasi ja hiirlasi on väga vähe, see-eest on aga kümme endeemset sugukonda: merisigalased (Caviidae), veesigalased (Hydrochoeridae), pakaraanlased (Dinomyidae), pakalased (Dasyproctidae), villakhiirlased (Chinchillidae), nutrialased (Capromyidae), teegulased (Octodontidae), kammhiirlased (Ctenomyidae), tšintšiljarotlased (Abrocomidae) ja villakrotlased (Echimyidae).
Kabjalisi on neotroopises väga vähe. Niisketes metsades ja mägedes elavad taapirid (neli liiki). Veelgi vähem on sõralisi. Esindatud on nabasead (Tayassuidae), kellest Tayassu pecari elab vaid troopilises Ameerikas, sarnal ajal kui pekaari (Pecari tajacu) levila ulatub Kesk-Argentiinast kuni Põhja-Ameerika lõunaosani. Mõhnjalalistest on Lõuna-Ameerikas endeemsed laaamad.
Kiskjalisi on rohkesti, kuigi puuduvad hüäänid ja kärplased. Kaslastest esineb jaaguar (Panthera onca) ja puuma (Felis concolor). Koerlastest on olemas mõned endeemilised liigid (lakkhunt Chrysocyon jubacus ja võsakoer Icticyon venaticus). Iseloomulikud neotroopisele on pesukarulased. Karulastest esineb Lõuna Ameerikas üks liik - prillkaru (Tremarctos ornatus).
Regioonid[]
Kariibi regioon[]
Kariibi regioon hõlmab nii mandrilise kui ka saarelise Kesk-Ameerika – siirdeala Holarktisele, mille elemendid tungivad sisse mägede kaudu. Saartel rohkesti endeeme. Vanu relikte: palmlehikud (Ceratozamia, Zamia), sooküpress (Taxodium). Laialt ori levinud samblikutaoline epifüüt Tillandsia. Kultuurtaimedest pärinevad siit mais, aeduba, agaav, punapipar, vanill, puuvillapõõsad, daalia jt.
Guajaana regioon[]
Guajaana regioon on isoleeritud mägine ala, mida ümbritsevad madalikumetsad, põhjast savannid. Ligipääsmatu Roraima massiiv on udurohke; seal valitsevad madaralised, korvõielised.
Amazonase regioon[]
Amazonase regioon on maailma suurim ja liigirikkaim vihmametsapiirkond veerikkaimas jõgikonnas. Ligi 3000 endeemset liiki, nende seas hiigelpuid, palme, epifüüte, liaane, sõnajalgu (Cyathea), veetaimi (Victoria); taimkattele annavad ilme suured veetaseme kõikumised. Kultuuri on läinud siit parapähklipuu Bertholletia, kautšukipuu Hevea, maniokk Manihot esculenta, kakaopuu Theobroma.
Kesk-Brasiilia regioon[]
Kesk-Brasiilia regioon kuivadel kiltmaadel. Seda iseloomustavad rohtlad (kampod), torkvõsad ja hõrendikud; mägedes araukaariad. Maapähkli, paraguai astelpõõsa ja vahapalmi kodumaa.
Pamparegioon[]
Pamparegioon on Euraasia stepivööndi kauge analoog kserofiilsete kõrreliste (Cortaderia) ja korvõielistest rohunditega. Lääneosa on kaetud neotroopiliste torkvõsadega.
Andide regioon[]
Andide regioon moodustub maailma pikimast ja massiivsemast mäeahelikust keeruka kõrgusvööndilisusega, kus esineb väga vihmarohkeid nõlvu ja sademetevaesemaid kõrbi. Eriti iseloomulikud on mägikõrbed, kus ühinevad Neotroopise (kaktused, agaavid), Holarktise (Saxifraga, Viola, Gentiana) ja Holantarktise (Acaena, Azorella, Donatia) elemendid. Andide vanadest põllunduspiirkondadest on pärit kartul, tomat, aeduba, kokapõõsas, kiinapuu, fuksia, kanna.
Fernandese saarte regioon[]
Fernandese saarte regioon on endeemirohke (nende nimed meenutavad Robinsoni: Robinsonia, Selkirkia jt.). Esineb puid korvõieliste ja maltsaliste hulgast.