Minnesota

State of Minnesota
Deviis: L'Étoile du Nord
Pealinn		Saint Paul
Rahvaarv		5 639 632 (2019)
Pindala		225 163 km²
Lühendid		MN, Minn.

Minnesota on Ameerika Ühendriikide osariik Kesk-Käänes. Piirneb põhjas Ontarioga, kirdes Michiganiga, idas Wisconsiniga, lõunas Iowaga, läänes Lõuna-Dakota ja Põhja-Dakotaga ning loodes Saskatchewaniga.

Minnesota tuleneb dakotakeelsest sõnast Minnesota jõe kohta, Mnisota, mis tähendab "selge sinine vesi". Paljudel kohanimedel on osariigis sarnane nimi, nt Minnehaha juga ('naerev vesi'), Minneiska ('valge vesi'), Minneota ('palju vett'), Minnetonka ('suur vesi'), Minnetrista ('kõver vesi') ja Minneapolis, mis on kombinatsioon sõnadest mni ja polis (kreeka keeles 'linn'). Järvede rohkuse poolest on Minnesota tuntud "10 000 järv maa".

Ligi 60% osariigi rahvastikust elab Minneapolise-Saint Pauli linnastus. Neid linnu tuntakse ühiselt "kaksiklinnade" (Twin Cities) nime all ning seal paikneb osariigi transpordi-, äri-, tööstus-, haridus- ja halduskeskus. Minnesota elatustase on USA üks kõrgemaid ning osariigi elanikud kuuluvad riigi paremini haritud ja jõukama elanikkonna hulka.

Geograafia

Minnesota pindala on 225 163 km², millest 18 930 km² moodustavad veekogud. Minnesota on pindalalt USA 12. osariik.

Minnesotas leiduvad ühed planeedi vanemad kivimid. Gneisside vanus on umbes 3,6 miljardit aastat (80% sama vana kui planeet). Umbes 2,7 miljardit aastat tagasi valas basaltlaava praod ürgse ookeani pinnale. Nende vulkaanilise mägede juured ja eelkambriumi aegsete merede tegevus moodustas Iron Range'i Minnesota põhjaosas. Järgnenud vulkaanilisele perioodile, 1,1 miljardit aastat tagasi, oli Minnesota geoloogiline aktiivsus vähenenud, ei olnud enam vulkaane ega mägede teket, kuid korduva mere tegevuse tõttu tekksid mitmed kihid settekivimeid.

Eagle Mountain, osariigi kõrgeim koht

Kõrgeim koht on Eagle Mountain (701 m), mis asub vaid 21 kilomeetri kaugusel osariigi madalaimast kohast Ülemjärve kaldal (kõrgus 183 meetrit).

Kliima

Minnesotas on mandrilisele kliimale iseloomulikud äärmuslikud õhutemperatuurid. Talved on külmad ja suved kuumad. Kõrgeima ja madalama õhutemperatuuri vahe on 96 °C. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Minnesotas on 46 °C, mis mõõdeti 6. juulil 1936 Moorheadis. Madalaim temperatuur mõõdeti Toweris 2. veebruaril 1996, mil oli −51 °C külma.

Esineb lumetorme, äikesetorme, derecho'sid, tornaadosid ja äikese tagalas maapinnale sööstvaid külmemaid õhuvooge (downburst). Aasta keskmine sademete hulk kõigub vahemikus 480–890 mm.

Taimestik

Metsad hõlmavad osariigi pindalast kolmandiku. Põhjaosas on okasmetsi ja lõunaosas heitlehiseid metsi. Põhjaosas on levinud mänd, kuusk, kask ja pappel. Heitlehised metsad on tänaseks osaliselt maha raiutud, muudetud põllumaaks ja inimeste asualaks.

Loomastik

Metsümiseja Mississippi jõe kaldal

Kui loomulike elupaikade hävimine on avaldanud negatiivset mõju mitmele Minnesota põlisloomale nagu ameerika nugis, vapiti, karibu ja ameerika piison, siis teised loomad nagu valgesaba-pampahirv ja punailves on uute oludega kohanenud. Osariigis on suurim huntide populatsioon väljaspool Alaskat, samuti leidub seal arvukalt baribale, põtru ja uuriklasi.

Minnesota jääb piki Mississippi jõge kulgevale lindude rändeteele, tänu millele pesitsevad seal paljud rändava eluviisiga rändlinnud nagu hanelised ja partlased; samuti pesitsevad mitmed jahilinnud nagu metsis, faasan ja metskalkun. Röövlindudest on tuntumad valgepea-merikotkas, punasaba-viu ja lumekakk.

Osariigi arvukad järved kihavad püügikaladest nagu heleuim-koha, maskinong ja haug, kirde- ja kaguosa jõgedes ja ojades on levinumad ameerika paalia, meriforell ja vikerforell.

Kaitsealad

Minnesota esimene looduskaitseala oli 1891. aastal loodud Itasca State Park, mille juurest saab alguse Mississippi jõgi. Minnesotas on 72 osariikliku parki ja puhkeala, 58 osariikliku metsakaitseala (kogupindalaga umbes 16 000 km²) ja palju loodusreservaate. Kõik need kaitsealad alluvad Minnesota osariigile ja nende haldamisega tegeleb Minnesota loodusvarade amet. Föderaalse alluvusega kaitsealad on Chippewa ja Superiori metsakaitseala. Superiori metsakaitseala osariigi kirdeosas on saanud oma nime sellega piirneva Ülemjärve ingliskeelsest nimest (Lake Superior); selle koosseisu kuulub omakorda Boundary Watersi ürgloodusala, mille pindala on üle 4000 km² ja kus asub tuhatkond järve. Sellest läände jääb 1975. aastal rajatud Voyageursi rahvuspark.

Ajalugu

Enne eurooplaste tulekut elasid piirkonnas dakotad. Eurooplaste asulate tekkel maa idaossa liikusid indiaanlased neist piirkondadest välja, mille tulemusena saabus Minnesotasse odžibveid ja teised hõimud. Esimesed eurooplased piirkonnas olid prantslastest karusnahakauplejad, kes saabusid 17. sajandil. Sajandi lõpus liikusid odžibveid läänepoole, millega teravnesid pinged dakotadega.

Minnesota sai osariigiks 1. mail 1858, moodustati Minnesota Territooriumi idaosast ja Wisconsini Territooriumi osast.

Haldus

Minnesota osariigi kapitoolium Saint Paulis

Minnesota seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 67 liikmelisest Senatist ja 134 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. Kuberner valitakse neljaks aastaks. 2019. aastast on osariigi kuberner Tim Walz. Kohtusüsteem on kolmeastmeline.

Haldusjaotus

Minnesota jaguneb 87 maakonnaks. Esimesed üheksa maakonda moodustati 1849. Minnesota osariigiks saamisel loodi veel suur osa praegustest maakondadest. Viimane maakond, Lake of the Woodsi maakond, moodustati 1923. Paljud maakonnad on nime saanud maadeavastuste järgi piirkonnas. Üle kümne maakonna on nime saanud kohalike indiaanihõimude järgi.

Suurima elanike arvuga maakond on Hennepini maakond (1 278 869 el; 2019) ja väiksema elanike arvuga Traverse'i maakond (3259 el). Pindalalt on suurim Saint Louisi maakond (16 123 km²) ja väikseim Ramsey maakond (403 km²).

Rahvastik

Elanike arv
Rahvaloendus	0Elanikke	%±
1940	2 792 300	+8,9%
1950	2 982 483	+6,8%
1960	3 413 864	+14,5%
1970	3 804 97	+11,5%
1980	4 075 970	+7,1%
1990	4 375 099	+7,3%
2000	4 919 479	+12,4%
2010	5 303 925	+7,8%

1850. aastal elas Minnesotas 6120 inimest, 1900. aastaks oli elanike arv kasvanud 1,7 miljonini.

2016. aasta seisuga moodustavad rahvastikust 85% valged, 6,2% mustanahalised, 4,9% aasialased ja 1,3% põlisameeriklased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 5,2%.

Keskmine asustustihedus on 27 in/km².

2014. aasta seisuga olid 50% elanikest on protestandid, 22% katoliiklased, 1% mormoonid, 1% juudid, 1% moslemid ja 3% muude religioonide esindajad. Mitteusklikke oli 20%.

2016. aastal oli keskmine sissetulek elaniku kohta 63 217 dollarit ja leibkonna kohta 33 225 dollarit. 2018. aasta veebruari seisuga on töötuse määr 3,2%. Alla vaesuspiiri elab 9,9% elanikest.

Suurimad linnad

Osariigi suurim linn Minneapolis

 Pikemalt artiklis Minneosta linnad

Nr	Linn	Elanikke (2019)	Maakond
1.	Minneapolis	429 606	Hennepin
2.	Saint Paul	308 096	Ramsey
3.	Rochester	118 935	Olmsted
4.	Duluth	85 618	St. Louis
5.	Bloomington	84 943	Hennepin
6.	Brooklyn Park	80 389	Hennepin
7.	Plymouth	79 768	Hennepin
8.	Woodbury	72 828	Washington
9.	Maple Grove	72 622	Hennepin
10.	St. Cloud	68 462	Stearns

Majandus

Transport

Tähtsamad transpordi teed kulgevad Minneapolise–St. Pauli linnastus ja Duluthis. Suurimad kiirteed on Interstate 35, Interstate 90 ja Interstate 94. Suurim lennujaam on Minneapolise–Saint Pauli rahvusvaheline lennujaam.

Sport

Minnesota spordiklubid mängivad peaaegu kõikides profiliigades. Suurimad spordiklubid on ameerika jalgpalliklubi Minnesota Vikings, korvpalliklubi Minnesota Timberwolves, pesapalliklubi Minnesota Twins ja jäähokiklubi Minnesota Wild. Eelkõige on osariigis tugeval kohal on jäähoki.

Sümboolika

Teetähis

Veeranddollariline

• Juhtlause on "L'Étoile du Nord" ('Põhjala täht').
• Tunnuslind on jääkaur.
• Tunnusliblikas on monarhliblikas.
• Tunnuskala on heleuim-koha.
• Tunnuslill on meelis-kuldking.
• Tunnuspuu on vaigumänd.
• Tunnusseen on mürkel.
• Tunnusjook on piim.
• Tunnuspuuvili on õunasort Honeycrisp.
• Tunnusvääriskivi on ahhaat.
• Tunnuslaul on "Hail! Minnesota".

Välislingid

• Minnesota valitsuse ametlik koduleht
• Minnesota turismileht