Keskaja kronoloogia

Siin on keskaja kronoloogia.

5. sajandEdit

401Edit

• 22. detsember – Paavstiks sai Innocentius I.

410Edit

• 24. august – Läänegoodid rüüstasid kuningas Alarich I juhtimisel Roomat.

447Edit

• 6. november – Võimas maavärin tekitas Konstantinoopoli müüridele ulatuslikke kahjusid, seahulgas 57 tornile.

451Edit

• 20. juuni – Rooma väejuhi Aëtiuse väed võitsid Katalaunia lahingus Attila juhitud germaanlasi, peatades Gallia vallutamise hunnide ja nende liitlaste poolt.

455 Edit

• 2. juuni – Geiserici juhitud vandaalid rüüstasid Roomat.

457 Edit

• 7. veebruar – Bütsantsi keisriks krooniti Leo I.

475Edit

• 9. jaanuar – Basiliscus sai Bütsantsi keisriks pärast seda, kui keiser Zeno oli pagendatud Konstantinoopolisse.
• 31. oktoober – Romulus Augustulus asus troonile Lääne-Rooma keisririigi viimase valitsejana.

476Edit

• 4. september – Germaani sõjapealik Odoaker kukutas viimase Lääne-Rooma keisri Romulus Augustuluse. Seda sündmust loetakse traditsiooniliselt Lääne-Rooma keisririigi lõpuks ja Euroopa pimeda keskaja alguseks.

484Edit

• 28. detsember – Alaric II sai pärast oma isa Eurici surma läänegootide kuningaks.

498Edit

• 22. november – Pärast Anastasius II surma valiti paavstiks ühtaegu nii Symmachus kui ka Laurentius, mille tagajärgel alganud skisma likvideeriti 506. aastal.

6. sajandEdit

527 Edit

• 1. august – Pärast Justinus I surma sai Bütsantsi ainuvalitsejaks Justinianus I.

533Edit

• 2. jaanuar – Paavstina pühitseti ametisse Johannes II.
• 13. september – Ad Decimumi lahingus piirasid idaroomlased Belisariuse juhtimisel kuningas Gelimeri juhitud vandaale. See oli otsustav samm vandaalide kuningriigi alistamises ja Põhja-Aafrika tagasivallutamises.

537Edit

• 27. detsember – Konstantinoopolis valmis Hagia Sophia kirik.

546Edit

• 17. detsember – Pärast ligi aasta aega kestnud piiramist rüüstasid idagoodid Totila juhtimisel Roomat.

553Edit

• 5. mai – Algas Teine Konstantinoopoli kirikukogu, mida peetakse üldiselt viiendaks oikumeeniliseks kirikukoguks ja milles tuli käsitlusele alla muuhulgas nestoriaanlus ja Origenese õpetus.

590Edit

• 26. märts – Bütsantsi keiser Mauricius kuulutas oma poja Theodosiose kaasvalitsejaks.

7. sajandEdit

622Edit

• 16. juuli – Muhamed alustas rännakut Mekast Medinasse. Seda päeva loetakse islami kalenderi alguseks.

627Edit

• 12. detsember – Rooma-Pärsia sõjad: Herakleios I juhitud Bütsantsi väed võitsid Nineve lahingus Sassaniidide riigi armeed.

632Edit

• 8. juuni – Allahi ainus prohvet Muḩammad suri Medinas. Et ta mingeid korraldusi islamimaailma juhtimise suhtes maha ei jätnud, tekkis islamis lõhe, mis kestab tänapäevani.
• 16. juuni – 8-aastaselt tõusis Sassaniidide riigi troonile Yazdegerd III, kes jäi viimaseks Sassaniidide riigi šahhiks.

634Edit

• 19. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Araabia väejuht Khalid ibn al-Walid vallutas Bütsantsilt Damaskuse.

636Edit

• 20. august – Khalid ibn al-Walidi juhitud Rashiduni väed saavutasid võiduga Jarmuki lahingus kontrolli Süüria ja Palestiina üle. See märkis esimest moslemite vallutuste laine algust pärast Muhhamedi surma.

655Edit

• 15. november – Merica kuningas Penda sai Inglismaal Yorkshire'i krahvkonna alal toimunud Winwaedi lahingus lüüa Northumbria kuningalt Oswiult.

661Edit

• 29. jaanuar – Mürgitatud saabliga mõrvati islami kaliif Ali, kellest sai šiiitide tähtsaim pühak.

678Edit

• 27. juuli – Paavstiks pühitseti Agatho.

680Edit

• 10. oktoober – Kabala lahingus tapeti šiiitide tähtsaim pühak Hussein.
• 7. november – Konstantinoopolis kogunes kuues oikumeeniline kirikukogu, et võtta seisukoht monoenergismi ja monoteletismi teoloogiliste positsioonide osas.

687Edit

• 15. detsember – Paavstiks valiti Sergius I.

8. sajandEdit

711Edit

• 27. aprill – Moslemid maabusid Tariq ibn Ziyadi juhtimisel Gibraltaril ja alustasid sissetungi Pürenee poolsaarele.

715Edit

• 19. mai – Paavstiks sai Gregorius II.

718Edit

• 15. august – Omaijaadide kalifaadi väed taandusid aasta aega kestnud Konstantinoopoli piiramisest. Sellega loobus Omaijaadide kalifaat Bütsantsi vallutamise plaanidest.

732Edit

• 10. oktoober – Tours'i lahingus alistas Karl Martelli juhitud Frangi riigi armee Umaijaadide kalifaadi armee, peatades sellega moslemite invasiooni Euroopasse.

735Edit

• 26. mai – Jarrow's suri munk Bede, kes kirjutas esimese Briti ajaloo.

762Edit

• 30. juuli – Abbassiidide kaliif al-Mansūr rajas Bagdadi linna.

768Edit

• 7. august – Paavstiks sai Stephanus III.
• 24. september – Suri Frangi kuningas Pippin Lühike. Pärast tema surma jagati Frangi riik tema poegade Karl Suure ja Karlmanni vahel.

794Edit

• 20. mai – Vastavalt Anglosaksi kroonikale hukati Mercia kuningas Offa käsul East Anglia kuningas Æthelberht II.

797Edit

• 19. aprill – Bütsantsi keiser Konstantinos VI vangistati ja torgati pimedaks oma ema Irene toetajate poolt.

800Edit

• 25. detsember – Paavst Leo II kroonis Karl Suure Saksa-Rooma riigi keisriks.

9. sajandEdit

838Edit

• 22. juuli – Bütsantsi-Araabia sõjad: Abbassiidide kalifaadi väed võitisid tänapäeva Türgi aladel toimunud Anzeni lahingus keiser Theofilose juhitud Bütsantsi vägesid.

843Edit

• august – Verduni lepinguga jagati Karolingide impeerium pärast Ludwig Vaga surma tema poegade Charlesi, Lothari ja Ludwigi vahel kolmeks.

853Edit

• 22. mai – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi laevastik rüüstas Niiluse deltas asuvat Damietta linna.

856Edit

• 22. detsember – Pärsias Alborzi mäestikus toimunud 7,9-magnituudilise maavärina tõttu hukkus umbes 200 000 inimest.

863Edit

• 3. september – Bütsantsi-Araabia sõjad: Bütsantsi armee saavutas Lalakaoni lahingus otsustava võidu Melitene emiraadi üle

868Edit

• 11. mai – Hiinas trükiti kirjapressiga esimene trükitud raamat, "Teemantsuutra".

10. sajandEdit

905Edit

• 21. juuli – Keisritiitlit ja võimu Itaalias enda kätte saada püüdnud Alam-Burgundia kuningas Louis III vangistati ja pimestati seejärel.

933Edit

• 15. märts – Saksa kuningas Heinrich I võitis Riade lahingus ungarlasi.

936Edit

• 28. november – Shi Jingtang krooniti pärast mässu hilise Tangi dünastia keisri Li Congke vastu hilise Jini dünastia esimeseks keisriks.

939Edit

• 29. november – Edmund I krooniti pärast oma poolvenna Æthelstani surma inglaste kuningaks.

955Edit

• 10. august – Saksamaa kuningas Otto I lõi Lechfeldi lahingus tagasi madjarite kallaletungi.
• 16. oktoober – Otto I vägi alistas Recknitzi või Elde jõel toimunud lahingus obotriidide ühendväe, märkides Otto I valitsusaja kõrgpunkti.

960Edit

• 4. veebruar – Hiina keisriks sai Taizu, alustades Songi dünastia ajajärku, mis kestis enam kui kolm sajandit.
• 8. november – Bütsantsi-Araabia sõjad: Leo Fokas noorema juhitud Bütsantsi väed ründasid hamdaniidide ja hävitasid nende armee.

961Edit

• 6. märts – Chándaxi piiramise järel vallutas Bütsantsi keisririik moslemite Kreeta emiraadi.

971Edit

• 5. september – Liu Yan kuulutas end keisriks, pannes Lõuna-Hiinas aluse Lõuna-Hani riigile pealinnaga Panyu (praegune Guangzhou).

1000Edit

• 20. august – Krooniti Ungari esimene kuningas István Püha.
• 9. oktoober – Viikingist meresõitja Leifr Eiríksson nägi oma laevalt Vinlandi, mis võis olla Newfoundlandi saar.

11. sajandEdit

1002Edit

• 13. november – Inglismaa kuningas Ethelred II korraldas Inglismaal elavate taanlaste massimõrva.

1009Edit

• 9. märts – Quedlinburgi annaalides mainiti teadaolevalt esimest korda Leedu riigi nime.

1014Edit

• 23. aprill – Viikingitest vallutajad tapsid Clontarfi lahingus Iirimaa ülemkuninga Brian Boru.

1018Edit

• 30. jaanuar – Saksa-Rooma riigi keiser Heinrich II ja Poola kuningas Bolesław I sõlmisid Lausitzi ja Ülem-Lausitzi piirkonna üle toimunud sõdade lõpetamiseks Bautzeni rahulepingu.

1030Edit

• 29. juuli – Lahingus hukkus hiljem Norra kaitsepühakuks kuulutatud kuningas Olaf.

1034Edit

• 25. november – Pärast kuningas Malcolm II surma päris Šotimaa trooni tema vanima tütre poja Macbethi asemel tema teise tütre poeg Duncan I.

1038Edit

• 15. august – Pärast oma onu Istváni surma sai Ungari kuningaks Péter.

1043Edit

• 3. aprill – Edward Usutunnistaja krooniti Wessexi dünastia viimase esindajana Inglismaa kuningaks.

1054Edit

• 16. juuli – Kirikulõhe tulemusel jagunes ristiusu kirik katoliku ja õigeusu kirikuks.

1059Edit

• 13. aprill – Paavst Nikolaus II avaldas dekreedi In nomine Domini, mille kohaselt paavste tohivad valida ainult kardinalid.

1060Edit

• 4. august – Prantsusmaa kuningas Henry i suri, tema asemel tőusis troonile Philippe I.
• 6. detsember – Béla I krooniti Ungari kuningaks.

1066Edit

• 6. jaanuar – Harold Godwinson krooniti viimase anglosaksi kuningana enne Normannide vallutust Inglismaa kuningaks.
• 25. september – Inglise kuningas Harold II lõi Stamford Bridge'i lahingus Yorkshire'is Norra kuninga Harald Hardrada vägesid.
• 14. oktoober – Normannide vägi eesotsas William Vallutajaga lõi Hastingsi lahingus inglaste vägesid. Inglaste kuningas Harold II tapeti.
• 25. detsember – William Vallutaja krooniti Westminster Abbeys Inglismaa kuningaks.

1071Edit

• 26. august – Bütsantsi-Seldžuki sõjad: Alp Arslani juhitud seldžukid vangistasid Manzikerti lahingus Bütsantsi keisri Romanos IV.

1080Edit

• 17. aprill – Pärast Harald III surma sai Taani kuningaks tema poolvend Knud IV.

1081Edit

• 5. aprill – Bütsantsi keisriks krooniti Aleksios I, millega tuli võimule Komnenoste dünastia.
• 18. oktoober – Robert Guiscard juhtis sissetungi Bütsantsi, vallutades Dyrrhachiumi linna tänapäeva Albaania aladel.

1087Edit

• 26. september – William II krooniti Inglismaa kuningaks.

1095Edit

• 26. november – Paavst Urbanus II kutsus usklikke vallutama moslemite käest Püha Maa, mis sai ristisõdade üheks tõukeks.

1097Edit

• 1. juuli – Esimeses ristisõjas võitis ristisõdalaste vägi Dorylaeumi juures türklasi.

1098Edit

• 10. märts – Pärast Edessa pärija Thorose tapmist sai tema ristiisa Baldwin I esimeseks Edessa krahviks ja moodustas sellega esimese Ristisõdijate riigi.
• 28. juuni – Ristisõdijad lõid esimeses ristisõjas Antiookias türklaste vägesid.

1099Edit

• 7. juuni – Esimesed ristisõdijad jõudsid Jeruusalemma alla ning alustasid piiramist.
• 12. august – Esimene ristisõda lõppes Askeloni lahinguga ja Fatimiidide vägede taandumisega Egiptusest.

1100Edit

• 25. detsember – Baldwin I krooniti Jeruusalemma kuningaks.

12. sajandEdit

1111Edit

• 13. aprill – Saksa-Rooma keisriks krooniti viimane Saali dünastia esindaja Heinrich V.

1122Edit

• 23. september – Saksa-Rooma keisri Heinrich V ja paavst Calixtus II vahel sõlmitud Wormsis konkordaat lõpetas investituuritüli.

1123Edit

• 18. märts – Roomas tuli kokku esimene Laterani kirikukogu, mis kinnitas muuhulgas Wormsi konkordaadi ja keelustas kirikuameti ostmise.

1124Edit

• 21. detsember – Lamberto Scannabecchi valiti Honorius Teisena paavstiks.

1126Edit

• 18. jaanuar – Songi dünastia keiser Huizong loobus troonist oma poja Qinzongi kasuks.
• 18. veebruar – Tšehhid saavutasid Chlumeci lahingus Soběslav I juhtimisel võidu sakslaste üle.

1130Edit

• 25. detsember – Roger II krooniti Sitsiilia kuningaks.

1138Edit

• 5. november – Lý Anh Tông krooniti kaheaastaselt Vietnami kuningaks, alustades 37 aastat kestnud valitsemisaega.

1142Edit

• 11. oktoober – Sõlmiti Shaoxingi leping, mis lõpetas Jini–Songi sõjad, kuigi episoodiline võitlus jätkus kuni 1234. aastani.

1143Edit

• 26. september – Paavstiks sai Coelestinus II.

1147Edit

• 24. või 25. oktoober – Portugallaste kuninga Afonso I juhitud väed vallutasid pärast neli kuud kestnud piiramist mauridelt Lissaboni linna. See oli üks väheseid ristiusuliste võite teises ristisõjas.

1148Edit

• 24. juuli – Teises ristisõjas algas Damaskuse piiramine.
• 29. juuli – Damaskuse piiramine lõppes moslemite võiduga. See oli otsustav sündmus Teise ristisõja käigus.

1149Edit

• 29. juuni – Teine ristisõda: Nur ad-Dini juhitud väed purustasid Inabi lahingus prints Raymondi juhitud Antiookia vürstkonna väed.

1152Edit

• 18. mai – Akvitaania hertsoginna Eleanor abiellus Henry Plantageneti (hilisema Inglismaa kuninga Henry II-ga). Kaks kuud varem oli Eleanor lahutanud abielu Prantsuse kuninga Louis VII-ga.

1153Edit

• 25. jaanuar – Jeruusalemma kuningas Balduin III vägi alustas Ashkeloni piiramist.
• 27. mai – Malcolm IV krooniti 12-aastaselt Šotimaa kuningaks.

1154Edit

• 19. detsember – Henry II krooniti Inglismaa kuningaks.

1155Edit

• 18. juuni – Paavst Hadrianus IV kroonis Friedrich I Barbarossa Püha Rooma riigi keisriks.

1156Edit

• 20. jaanuar – Legendi järgis tappis talupoeg Lalli Köyliö järve jääl piiskop Henriki.

1157Edit

• 8. september – Sündis Richard I Lõvisüda, inglise kuningas 1189–1199.

1159Edit

• 7. september – Aleksander III valiti Hadrianus IV surma järel toimunud vastuolulisel valmisel uueks paavstiks.

1161Edit

• 27. november – Jini–Songi sõjad: Songi dünastia laevastik võitis Jangtse jõel toimunud Caishi lahingus Jini dünastia laevastikku.

1169Edit

• 4. veebruar – Sitsiilia idarannikut tabas tugev maavärin, mille tagajärjel hukkus vähemalt 15 000 inimest.

1173Edit

• 9. august – Algas Pisa torni ehitus.

1176Edit

• 17. september – Bütsantsi-Seldžukkide sõjad: Seldžukid takistasid Bütsantsi Früügias toimunud Myriokefaloni lahingus Anatoolia siseosa vallutamast.

1187Edit

• 2. oktoober – Saladin vallutas Jeruusalemma.

1189Edit

• 3. september – Londonis Westminster Abbeys krooniti Inglise kuningas Richard Lõvisüda.

1190Edit

• 10. juuni – Saksa-Rooma riigi keiser Friedrich I Barbarossa uppus kolmanda ristisõja ajal Salephi jõe ületamisel Kiliikias (praeguses Türgis).
• 4. juuli – Inglise kuningas Richard I Lõvisüda ja Prantsuse kuningas Philip II Auguste alustasid Kolmandat ristisõda.

1192Edit

• 20. detsember – Inglismaa kuniningas Richard I Lõvisüda vahistati Viinis teel kolmandast ristisõjast koju Inglismaale.

1198Edit

• 8. jaanuar – Pärast paavast Coelestinus III surma valiti järgmiseks paavstiks Innocentius III.

• 8. märts – Saksa kuningaks valiti Švaabi Philipp.

1199Edit

• 6. aprill – Suri Inglismaa kuningas Richard Lõvisüda (Richard I), kes oli saanud haavata Prantsusmaal Châlus' lossi piiramisel. Trooni päris Richardi vend John.

13. sajandEdit

1202Edit

• 10. november – Neljas ristisõda algas Zara piiramisega, mille käigus katoliiklastest ristisõdijad ründasid esimest korda katoliikliku linna.

1204Edit

• 1. aprill – Suri Prantsusmaa ja Inglismaa kuninganna Akvitaania Eleanor.
• 13. aprill – Ristirüütlid vallutasid neljanda ristisõja käigus Konstantinoopoli ja rüüstasid seda.
• ´16. mai – Flandria krahv Baldwin I krooniti Ladina keisririigi esimeseks keisriks.

1209Edit

• Asutati Cambridge'i Ülikool.
• 22. juuli – Albilaste ristisõda: Béziers' linna rüüstamise käigus tapeti suurem osa linnaelanikest, eeskätt seal elanud katarid.

1213Edit

• 12. september – Albilaste ristisõda: Muret' lahingus võitis Simon IV de Montforti ristirüütlite vägi Aragóni kuninga Pedro II ja Toulouse'i krahvi Raymond VI väge.

1214Edit

• 27. juuli – Prantsuse kuningas Philippe II võitis Bouvines' lahingus Inglismaa, Flandria, Boulogne'i ja Saksa ühendarmeed, mida juhtis Saksa-Rooma riigi keiser Otto IV. See võit lõhkus Otto IV koalitsiooni ja kindlustas Philippe'i positsiooni.
• 1. november – Seldžukid vallutasid olulise sadamalinna Musta mere rannikul Sinope.

1215Edit

• 15. juuni – Inglise kuningas John Maata kirjutas alla Magna Cartale, andes oma parunitele suuremad õigused.
• 30. november – Lõppes neljas Lateraani kirikukogu Roomas, kus Liivimaa tunnistati Jumalaema Maarjamaaks.

1216Edit

• 18. juuli – Pärast Innocentius III surma valiti paavstiks Louis VIIHonorius III.

1223Edit

• 14. juuli – Suri Prantsuse kuningas Philippe II Auguste, uueks kuningaks sai Louis VIII.

1227Edit

• 18. august – Suri Mongolite riigi rajaja ja suurkhaan Tšingis-khaan.

1229Edit

• 18. märts – Püha Rooma Riigi keiser Friedrich II kroonis end VI ristisõja ajal Jeruusalemma kuningaks.

1233Edit

• 26. veebruar – Mongolid vallutasid Jini dünastia pealinna Kaifengi.

1237Edit

• 25. september – Inglise kuningas Henry III ja Šoti kuningas Alexander II sõlmisid Yorki lepingu, mis määras piiri Šotimaa ja Inglismaa vahel.

1240Edit

• 15. juuli – Neeva lahing: Soome piiskopi Tooma kogutud Rootsi ristisõdijate vägi, mida juhatas Jarl Birger, sai Neeva jõel lüüa vürst Aleksandri juhitud Novgorodi väelt. Aleksander sai selle võidu auks lisanime Nevski.

1241Edit

• 9. aprill – Batu-khaani väed lõid Liegnitzi lahingus Sileesias Teutooni ordut.

1242Edit

• 5. aprill – Aleksander Nevski juhitud Vene väed lõid Peipsi Jäälahingus väidetavalt puruks Saksa ordu ja taanlaste ühendväe.

1248Edit

• 15. august – Algas Kölni toomkiriku ehitus. See valmis alles 1880. aastal.

1249Edit

• 16. veebruar – Prantsusmaa kuningas Louis IX lähetas André de Longjumeau oma saadikuna Mongolite riiki.

1258Edit

• 10. veebruar – Bagdadi piiramine lõppes mongolite võiduga. Piiramises hukkus üle 100 000 sõduri ja linnaelaniku. See tähendas ühtlasi Abbassiidide kalifaadi lõppu.

1262Edit

• 14. september – Alfonso X vallutas tagasi Cádizi, mis oli 500 aastat mauride valduses olnud.

1263Edit

• 2. oktoober – Šotimaal tänapäevase Largsi linna lähedal toimunud lahing Norra ja Šoti vägede vahel lõppes tulemusteta.

1264Edit

• 14. mai – Teine parunite sõda: Inglise parunid Simon de Montforti juhtimisel lõid Lewesi lahingus kuningas Henry III vägesid.

1265Edit

• 20. jaanuar – Simon de Montforti kutsel kogunes Inglise parlament Westminsteri palees esimesele istungile.
• 4. august – Inglismaa Teises Parunite sõjas võitsid rojalistid prints Edwardi juhtimisel Eveshami lahingus Simon de Montfort'i vägesid.

1268Edit

• 18. veebruar – Vene keskaegsetest riikidest moodustatud koalitsioonivägi võitis Rakvere lahingus Mõõgavendade ordut.
• 29. oktoober – Hohenstaufenide dünastia viimane esindaja Konradin hukati 16-aastaselt Napolis.
• 29. november – Suri paavst Clemens IV. Tema järel valiti järgmiseks paavstiks Gregorius X alles kahe aasta ja kümne kuu pärast. Nii kaua pole kunagi paavstluse ajaloos troon võimuta olnud.

1270Edit

• 30. oktoober – Algas kaheksas ja viimane ristisõda.

1273Edit

• 1. oktoober – Krahv Rudolf IV Habsburg krooniti Saksamaa kuningaks.

1276Edit

• 22. juuni – Roomas suri paavst Innocentius V.

1278Edit

• 26. august – Saksa kuninga Rudolf I ja Ungari kuninga László IV väed saavutasid Marchfeldi lahingus võidu Böömimaa kuninga Otakar II üle.
• 8. september – Loodi Andorra vürstiriik.

1279Edit

• 19. märts – Songi dünastia viimane keiser Bing hukkus Yameni lahingus, tuues sellega lõpu kolm sajandit Hiinat valitsenud Songi keisririigile.

1282Edit

• 11. detsember – Orewini silla lahingus hukkus viimane Walesi prints Llywelyn ap Gruffudd.

1285Edit

• 5. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe III suri, troonile asus Philippe IV.

1290Edit

• 18. juuli – Edward I andis välja edikti, millega saadeti kõik juudid Inglismaalt välja.

1291Edit

• 18. mai – Egiptuse sultani ja tema poja Ashrafi väed vallutasid Akko, kristlaste viimase tugipunkti Pühal Maal.
• 1. august – Šveitsi kantonid Uri, Unterwalden ja Schwyz moodustasid nn Igavese Liiga, mis pani aluse hilisemale Šveitsi konföderatsioonile.

1292Edit

• 17. november – Inglismaa kuningas Edward I 13 nõudleja seast Šotimaa kuningaks John Ballioli.

1294Edit

• 5. juuli – Nicolaus IV järel sai paavstiks Celestinus V.
• 13. detsember – Paavst Celestinus V loobus ametist.
• 24. detsember – Celestinus V järel valiti paavstiks Bonifatius VIII.

1295Edit

• 26. juuni – Przemysł II krooniti Poola kuningaks.

1296Edit

• 27. aprill – Inglise armee Edward I juhtimisel lõi Dunbari lahingus puruks John Ballioli juhitud Šoti väed.

1297Edit

• 11. september – William Wallace’i juhitud šotlased lõid Stirlingi silla lahingus puruks inglaste väe.
• 12. september – Portugali kuninga Dinis I ja Kastiilia kuninga Fernando IV vahel sõlmiti Alcañicese leping, millega määrati praegune piir Portugali ja Hispaania vahel.

14. sajandEdit

1301Edit

• 7. detsember – Tallinna piiskopi kirja alusel teatas paavst Bonifatius VIII oma ürikus Tallinna linna ja piiskopkonna elanike püüdest taganeda ristiusust, milleks neid õhutasid ümberkaudsed rahvad: venelased, karjalased, isurid, vadjalased ja leedulased.

1302Edit

• 18. november – Paavast Bonifatius VIII avaldas "Unam Sanctam", milles sätestas, et maailmas on vaid üks tõeline Kirik, mille pea on Jeesus Kristus, keda esindab Rooma paavst.

1303Edit

• 20. mai – Saja-aastases sõjas sõlmiti Pariisi leping, millega Gascogne läks taas Inglismaa valdusse.

1305Edit

• 5. juuni – Benedictus XI järel sai paavstiks Clemens V.
• 5. august – Šoti vabadusvõitleja Sir William Wallace sattus inglaste kätte vangi ja hukati kui riigireetur.

1307Edit

• 7. juuli – Inglise kuningas Edward I suri teel Šotimaale, kus ta plaanis maha suruda mässu. Trooni päris Edward II.
• 13. oktoober – Prantsuse kuningas Philippe IV lasi oma riigis kõik Templiordu rüütlid arreteerida ja nende varad konfiskeerida, süüdistades neid ketserluses ja ebamoraalsuses.

1308Edit

• 1. mai – Saksa kuningas Albrecht I mõrvati oma vennapoja Johann Parricida poolt, kuna ta Johanni pärandusõigusest ilma jätnud.
• 27. november – Saksa-Rooma keisriks valiti Heinrich VII.

1312Edit

• 22. märts – Paavst saatis laiali Templirüütlite ordu, süüdistades selle liikmeid ketserluses ja moraalilageduses.

1314Edit

• 18. märts – Templiordu viimane suurmeister Jacques de Molay põletati tuleriidal.

1315Edit

• 15. november – Šveitsi Konföderatsiooni väed võitsid Morgarteni lahingus hertsog Leopold I juhitud Austria rüütliväge.

1323Edit

• 12. august – Sõlmiti Pähkinäsaari rahu, millega määrati esmakordselt ära Novgorodi vabariigi ja Rootsi vaheline idapiir.

1325Edit

• 13. märts – Asutati asteekide impeeriumi pealinn Tenochtitlán.

1327Edit

• 1. veebruar – Inglismaa kuningaks krooniti Edward III.
• 6. aprill – Itaalia poeet Petrarca nägi Avignonis esmakordselt Laurat, kellest ta elu lõpuni armastussonette kirjutas.
• 21. september – Mõrvati Inglise kuningas Edward II, troonile asus tema poeg Edward III.

1328Edit

• 17. märts – Edinburghi–Northamptoni lepinguga lõppes Esimene Šotimaa iseseisvussõda.
• 18. aprill – Saksa-Rooma riigi keiser Ludwig IV kukutas paavst Johannes XXII, kuid Johannes jäi sellest hoolimata ametisse edasi, Ludwigi nimetatud vastupaavst Nicolaus V leidis vähe toetust ja astus kaks aastat hiljem tagasi.

1332Edit

• 11. august – Šoti parunid eesotsas Edward Ballioliga lõid Dupplini lahingus kuningas David II toetavaid vägesid.

1340Edit

• 24. juuni – Saja-aastane sõda: Edward III juhitud Inglise laevastik hävitas Sluys' lahingus Prantsuse laevastiku peaaegu täielikult.

1341Edit

• 26. oktoober – Bütsantsi sõjavägi kuulutas keisriks Ioannes VI, vallandades kodusõja tema toetajate ja troonipärija Ioannes V vahel.

1343Edit

• 19. mai – Jüriöö ülestõus jätkus. Eesti saadikuile antud lubadust täites jõudis kohale Turu foogt Dan Niclisson, oli aga sunnitud eestlaste abistamise asemel sõlmima rahu Taani kuninga esindajatega. Põhja-Eesti oli läinud Liivi Ordu kätte.

1346Edit

• 17. oktoober – Šoti kuningas David II sai Saja-aastane sõja käigus toimunud Neville's Crossi lahingus inglastega haavata ning langes Edward III kätte vangi.

1348Edit

• 7. aprill – Böömi kuningas Karl IV asutas Prahas Kesk-Euroopa esimese ülikooli Univerzita Karlova.

1350Edit

• 29. august – Saja-aastane sõda: Kuningas Edward III juhtimisel vallutas 50 laevast koosnenud Inglise laevastik Winchelsea lahingus vähemalt 14 Kastiilia alust ja uputas veel umbes sama palju.

1355Edit

• 10. veebruar – Oxfordi Ülikooli ja linnarahva vahel puhkes kõrtsis mäss, mille tagajärjel hukkus umbes 90 inimest.

1356Edit

• 19. september – Inglased võitsid Must Prints Edwardi juhtimisel Poitiers' lahingus Prantsuse kuninga armeed. Prantsusmaa kuningas Jean II langes inglaste kätte vangi. Sellega lõppes Saja-aastase sõja esimene faas.

1360Edit

• 24. oktoober – Inglismaa ja Prantsusmaa sõlmisid sõlmisid Calais' lepingu, millega osa Prantsuse alasid jäi Inglismaa valdusse.

1362Edit

• 17. aprill – Kaunase linnus langes kuu aega pärast kestnud piiramist Saksa ordu kätte.

1370Edit

• 22. veebruar – Robert II sai Šotimaa kuningaks oma onu David II järel, juhatades sisse Stuartite dünastia valitsusaja.
• 24. mai – Sõlmiti Stralsundi leping, millega Taani loovutas oma laialdased kaubandusõigused Hansa Liidus.

1378Edit

• 8. aprill – Pärast Gregorius XI sai paavstiks Urbanus VI.
• 29. november – Saksa-Rooma keiser Karl IV suri Prahas. Tema järel asus Böömimaa troonile tema poeg Wenzel, kuid järgmise Saksa-Rooma keisrina krooniti Karli poeg Sigismund alles 1433. aastal.

1380Edit

• 8. september – Moskva suurvürsti Dmitri Donskoi väed võitsid Kulikovo lahingus tatarlasi.

1381Edit

• 13. juuni – Inglismaal algas valimismaksust ajendatuna Wat Tyleri juhitav talupoegade ülestõus.
• 15. juuni – Inglismaal lõppes kolm päeva kestnud talupoegade mäss, tapeti selle juht Wat Tyler.

1384Edit

• 16. oktoober – Jadwiga krooniti "Poola kuninganna" asemel "Poola kuningaks", peegeldades seda, et ta oli oma õiguses sõltumatu.

1386Edit

• 21. november – Turkestani väepealik Timur vallutas ja rüüstas Gruusia pealinna Thbilisi, sundides kuningas Bagrat V vastu võtma islami.

1389Edit

• 24. veebruar – Rootsi kuningas Albrecht sai Falköpingi lahingus taanlastelt lüüa ning langes vangi. Sellega sai Taani kuninganna Margrete nii Rootsi kui Taani valitsejaks.
• 28. juuni – Türklased lõid Kosovo väljal serblaste vägesid ja vallutasid kogu Serbia, mis jäi Türgi võimu alla 500 aastaks.

1394Edit

• 3. november – Prantsuse kuningas Charles VI käskis juudid riigist välja saata.

1396Edit

• 25. september – Osmanid võitsid Nikopolise lahingus Ungari kuninga Sigismundi juhitud Ungari, Prantsusmaa, Saksa-Rooma riigi, Inglismaa ja Valahhia ühendvägesid.

1397Edit

• 17. juuni – Taani kuninganna Margrethe I ühendas Taani, Rootsi ja Norra oma valitsuse alla, millega loodi Kalmari unioon.

1399Edit

• 30. september – Inglise kuningas Richard II loobus troonist Henry Bolingbroke'i kasuks, kes tema vastu aadlike mässu korraldas.

15. sajandEdit

1403Edit

• 21. juuli – Percyde suguvõsa tõstis mässu Inglismaa kuninga Henry IV vastu, kuid Henry Percy juhitud mäss Shrewsbury lahingus suruti maha ja Percy hukkus lahingu käigus.

1409Edit

• 25. märts – Algas Pisa kirikukogu.

1410Edit

• 15. juuli – Poola-Leedu väed võitsid Saksa ordu–Poola sõja otsustavas Grünwaldi lahingus Saksa ordu vägesid.

1411Edit

• 1. veebruar – Toruńi rahu lõpetas Saksa ordu ja Poola vahelise sõja.

1415Edit

• 6. juuli – Katoliku kirik põletas tuleriidal tšehhi usureformaatori Jan Husi.
• 25. oktoober – Saja-aastane sõda: Inglise kuningas Henry V purustas Agincourt'i lahingus hävitavalt prantslased.

1418Edit

• 22. aprill – Lõppes 1414. aasta novembris alganud Konstanzi kirikukogu.

1419Edit

• 19. jaanuar – Saja-aastases sõjas Prantsusmaa ja Inglismaa vahel alistus kuningas Henry V-le Prantsuse linn Rouen. Sellega oli Henry V vallutanud kogu Normandia.

1422Edit

• 31. august – Prantsusmaal suri düsenteeriasse Inglise kuningas Henry V, kelle järglaseks sai tema üheksa kuud vana poeg Henry VI.
• 27. september – Sõlmiti Melno rahu, millega määrati piir Preisimaa ja Leedu vahel ja mis jäi muutumatuks järgmiseks ligi 500 aastaks.
• 28. november – Tallinnas hakkas tööle raepteek.

1424Edit

• 17. august – Saja-aastane sõda: Inglise-Burgundia ühendväed saavutasid Prantsusmaal Normandias toimunud verises Verneuili lahingus strateegiliselt olulise võidu.

1429Edit

• 29. aprill – Jeanne d'Arc saabus Orléansi ja tema juhtimisel saavutasid prantslased võidu Inglise vägede üle.
• 8. mai – Saja-aastases sõjas lõppes Orléans'i piiramine.

1430Edit

• 29. märts – Bütsantsi-Osmanite sõjad: Pärast kaheksa aastat kestnud piiramist vallutas Osmanite riik Veneetsia vabariigi linna Thessaloníki.
• 23. mai – Compiegne'is langes vangi Jeanne d'Arc.

1431Edit

• 30. mai – Prantsusmaal Rouenis põletati tuleriidal Jeanne d'Arc. Paavst Benedictus XV kuulutas ta 1920. aastal pühakuks.

1435Edit

• 13. jaanuar – Paavst Eugenius IV avaldas bulla Sicut Dudum, milles taunis Kanaari saarte päriselanike guantšide orjastamist.

1444Edit

• 2. märts – Veneetsia Albaanias moodustati kohalikest albaania vürstidest koosnev Lezhë liiga, mille juhiks sai Skanderbeg.

1447Edit

• 6. märts – Nicolaus V valiti paavstiks.

1449Edit

• 6. jaanuar – Konstantinos XI krootini Bütsantsi viimaseks keisriks.

1453Edit

• 29. mai – Türklased vallutasid Bütsantsi impeeriumi pealinna Konstantinoopoli.
• 17. juuli – Prantsuse ja Inglise väed pidasid Castilloni lahingu, mille inglased kaotasid. Sellega lõppes Saja-aastane sõda.
• 28. oktoober – 13-aastane Ladislaus Postumus krooniti Böömimaa kuningaks, kuigi Jiří Poděbradyst säilitas võimu valitsuse üle.

1454Edit

• 9. aprill – Itaalia linnriigid Milano, Firenze ja Veneetsia sõlmisid Lodi rahulepingu.

1455Edit

• 23. veebruar – Trükimasinal alustati Gutenbergi piibli masstootmist.

1457Edit

• 14. august – Ilmus esimene värvitrükis raamat, Johannes Gutenbergi kujundatud mustpunane Mainzi psalter.

1458Edit

• 24. jaanuar – 14-aastane Mátyás Hunyadi kuulutati üksmeelselt Ungari kuningaks.

1460Edit

• 3. august – Roxburghi lossi piiramisel tapsid inglased Šotimaa kuninga James II.

• 30. detsember – Rooside sõda: Inglismaal Lääne-Yorkshire'is toimunud Wakefieldi lahingus hukkus Yorki hertsog Richard.

1461Edit

• 17. veebruar – Rooside sõda: Yorklased sai Warwicki all peetud teises St Albansi lahingus lüüa kuninganna Margareti juhitud lancasterlastelt. Warwickis vangis vangistuses olnud kuningas Henry VI põgenes.
• 29. märts – Yorki lähedal toimus Rooside sõja verisem lahing, mis kindlustas Inglismaa trooni Yorki dünastiale.

1467Edit

• 15. detsember – Moldova vürsti Ștefan III väed võitsid tänapäeva Rumeenia alal Baias toimunud Baia lahinglahingus Ungari kuninga Mátyás I vägesid.

1471Edit

• 14. aprill – Yorki väed lõid Inglismaal Barneti lahingus Lancasteri vägesid, kuningas Edward IV tõusis tagasi troonile.
• 4. mai – Yorki väed lõid Inglismaa Rooside sõjas Tewkesbury lahingus Lancasteri relvajõude.

1475Edit

• 10. jaanuar – Moldova vürstiriigi väed Ștefan III juhtimisel tõrjusid Vaslui linna lähedal tänapäeva Rumeenia aladel tagasi osmanite rünnaku.

1476Edit

• 16. november – Vlad Dracula sai Moldova vürsti Ștefan III ja kuningliku kohtuniku István V kolmandat korda Valahhia valitsejaks, tõrjudes Basarab Laiotă põgenema Türki.

1477Edit

• 18. november – Ilmus William Caxtoni trükitud esimene ingliskeelne trükis.

1478Edit

• 26. aprill – Firenze Vabariigis korraldasid Pazzi perekonna liikmed vandenõu Medici perekonna liikmete kõrvaldamiseks Firenze valitsejate kohalt. Lorenzo de' Medici sai selle käigus haavata ja tema vend Giuliano tapeti.

1479Edit

• 1. juuni – Asutati Kopenhaageni Ülikool.

1483Edit

• 6. juuli – Yorki dünastia ja Plantagenetide viimane kuningas Richard III krooniti Inglismaa kuningaks.

1484Edit

• 5. detsember – Paavst Innocentius VIII avaldas bulla "Summis desiderantes affectibus", milles ta kutsus inkvisitsiooni Saksamaal tegutsema karmilt nõidade vastu.

1485Edit

• 22. august – Rooside sõda lõppes Inglise kuninga Richard III langemisega Bosworthi lahingus.
• 30. oktoober – Pärast rooside sõda Inglismaa trooni haaranud Henry VII krooniti formaalselt Westminster Abbeys.

1486Edit

• 18. jaanuar – Inglise kuningas Henry VII abiellus Edward IV tütre Elizabethiga, ühendades Lancasteri ja Yorki kuningasuguvõsad.

1488Edit

• 3. veebruar – Portugali meresõitja Bartolomeu Dias purjetas esimese eurooplasena ümber Hea Lootuse neeme Aafrika mandri lõunatipus.
• 11. juuni – Šoti kuningas James III mõrvati pärast kaotust Sauchieburni lahingus. Troonile asus tema poeg James IV.

1489Edit

• 14. märts – Küprose kuninganna Catherine Cornaro müüs oma kuningriigi Veneetsiale.

1492Edit

• 2. jaanuar – Hispaanlased vallutasid Granada mauridelt tagasi.
• 31. märts – Hispaania juutidele anti kolm kuud aega võtta vastu ristiusk või maalt lahkuda.
• 3. august – Christoph Kolumbus alustas Palose sadamast teekonda uue läbipääsu leidmiseks itta.
• 11. august – Pärast Innocentius VIII surma valiti paavstiks Aleksander VI.
• 11. oktoober – Christoph Kolumbuse esimese reisi liikmed teatasid enne Guanahani saarele jõudmist tundmatu valgusallika nägemisest.

• 12. oktoober – Christoph Kolumbus saabus Ameerikasse, maabudes Bahama saarte hulka kuuluval Guanahani saarel.
• 28. oktoober – Christoph Kolumbus avastas esimesel reisil Uude Maailma Kuuba.
• 7. november – Praeguse Prantsusmaa alal asuva Ensisheimi küla lähedale nisupõllule kukkus meteoriit. See oli esimene täheldatud meteooriidi langemine Euroopas.
• 15. november – Christoph Kolumbus märkis oma päevikusse, et indiaanlased kasutavad tubakat. See on esimene kirjalik viide tubakale.

• 5. detsember – Christoph Kolumbus avastas Hispaniola saare, mis tänapäeval on jagatud Haiti ja Dominikaani Vabariigi vahel.
• 25. detsember – Christoph Columbuse lipulaev "Santa Maria" jooksis Haiti rannikul madalikule.

1493Edit

• 19. jaanuar – Prantsusmaa ja Hispaania sõlmisid Barcelona leppe.
• 4. mai – Paavst Aleksander VI andis välja bulla "Inter caetera", mis seadis piiri Hispaania ja Portugali koloniaalimpeeriumite vahel.
• 9. september – Osmani väed võitsid Krbava välja lahingus horvaatlasi.
• 25. september – Christoph Kolumbus alustas teist reisi Uue Maailma avastamiseks.
• 3. november – Christoph Kolumbus avastas Dominikaani saare. Samal päeval 1978. aastal sai Dominikaani riik iseseisvaks.

1494Edit

• 3. mai – Meresõitja Christoph Kolumbus nägi esmakordselt saart, mille nimeks sai hiljem Jamaica.
• 7. juuni – Hispaania ja Portugal sõlmisid Tordesillase lepingu Uue Maailma jagamiseks.
• 1. september – Napoli troonile pretendeeriva Prantsuse kuninga Charles VIII väed tungisid Itaaliasse.

1495Edit

• 10. veebruar – Inglismaal hukati kuningas Henry VII varahoidja sir William Stanley.

1497Edit

• 24. juuni – Inglise meresőitja John Cabot maabus Põhja-Ameerikas Newfoundlandis.
• 8. juuli – Portugali meresõitja Vasco da Gama lahkus Lissabonist, et otsida mereteed Indiasse.
• 22. november – Portugali maadeuurija Vasco da Gama sõitis esimesena maailmas ümber Hea Lootuse neeme, püüdes leida mereteed Indiasse.

1498Edit

• 20. mai – Maadeavastaja Vasco da Gama saabus Calicutti Indias, et lõpetada oma reis ümber Aafrika.
• 23. mai – Itaalias poodi ning põletati tuleriidal poliitika- ja usureformaator Girolamo Savonarola.
• 30. mai – Christoph Kolumbus alustas Hispaaniast Sanlucarist kuue laevaga oma kolmandat avastusretke.
• 31. juuli – Christoph Kolumbus avastas oma kolmandal uurimisreisil saare, mille nimetas Trinidadiks. Päev hiljem maabus ta esimest korda Ameerika mandril, avastades Orinoco jõe suudme.
• 20. september – Jaapani Nankaidō piirkonda maavärina järel tabanud tsunami uhtus Kamakuras Kōtoku-ini templis ära hoone, kus paiknes Suur Buda kuju.

1499Edit

• 12. august – Osmanid lõid Sapienza lahingus Veneetsia laevastikku.
• 22. september – Baseli leping lõpetas Vana Šveitsi Konföderatsiooni ja Saksa-Rooma riigi vahel toimunud Švaabi sõja.

1500Edit

• 26. jaanuar – Hispaania meresõitja Vicente Yáñez Pinzón jõudis Brasiilia põhjarannikule.

• 22. aprill – Portugali meresõitja Pedro Álvares Cabral avastas Brasiilia.
• 11. november – Teise Itaalia sõja ajal sõlmisid prantsuse kuningas Louis XII ja Aragóni kuningas Fernando II salajase lepingu, millega jagati Lõuna-Itaalia omavahel ära.

Välislingid Edit

• A Chronology of the Middle Ages (500-1500)