FANDOM


Eurovisiooni lauluvõistlus on Euroopa Ringhäälingute Liidu korraldatav iga-aastane lauluvõistlus. Eurovisioon tähistab Euroopa Ringhäälingute Liidu liikmestelevisioonide ja- raadiote ühist koostööd.

24. mail 1956 peeti Šveitsis Luganos esimene Eurovisiooni lauluvõistlus. Osalesid Belgia, Holland, Itaalia, Luksemburg, Prantsusmaa, Saksamaa ja Šveits, igaüks kahe lauluga. Võitis Lys Assia (Rosa Mina Schärer) esitatud Šveitsi laul "Refrain".

Eurovisioni tunnusmeloodia on Marc-Antoine Charpentier' "Te Deum" prelüüdi motiiv.

Osalevad riigid Edit

EurovisionParticipants

██ Osalenud riigid ██ Riigid, mis ei ole osalenud, kuid kel on see võimalik ██ Riigid, mis on osalenud teise riigi osana, kuid mitte iseseisvalt ██ Riigid, mis on avaldanud soovi osaleda, kuid on loobunud

Alates 1956. aastast on Eurovisiooni lauluvõistlusel osalenud 52 riiki, kellest 27 on vähemalt ühel korral võitnud. Võistlust organiseerivad igal aastal Euroopa Ringhäälingute Liit (EBU) koos ühe liidu liikmega. Ringhäälingud erinevatest riikidest saadavad võistlusele laulu ja edastavad hääled, et leida kõige populaarsem laulu võistluselt.

Osalemine on avatud kõigile aktiivsetele EBU liikmetele. Et olla aktiivne liige, peab ringhääling olema Euroopa ringhäälingute piirkonnas või Euroopa Nõukogu liige. Võistlemiseks sobivus ei olene geograafilisest asukohas Euroopas, olenemata sellest, et sõnas "Eurovisioon" on sees "Euro". Lähis-Ida riik, Iisrael, on olnud võistlusega seotud alates 1973. aastast. Väljaspool Euroopa piire on üritusest osavõtnud mitu riiki: Iisrael, Küpros ja Armeenia Lääne-Aasiast, Maroko Põhja-Aafrikast ja 2015. aastal debüteerinud Austraalia Okeaaniast. Liibanon ja Tuneesia on kinnitatud võistlusel osalemist, kuid on loobunud. Lauluvõistlusel osalemise vastu on huvi näidanud ka Kasahstan, Fääri saared, Kosovo, Liechtenstein, Katar ja endine Nõukogude Liit 1980. aastate lõpus.

Võitjad Edit

63 võistlusel on olnud 63 võitjat – 1969. aastal said 18 punkti nii Hispaania, Holland, Suurbritannia kui ka Prantsusmaa. Kuna puudusid reeglid, kuidas võrdse arvu punktide korral parimat määrata, kuulutati võitjateks kõik neli. Protesti märgiks loobusid järgmisel aastal osalemast Austria, Norra, Portugal, Rootsi ja Soome.

Võitnud on 27 maa laulud. Enim võite on Iirimaal – seitse. Kuus korda on võitnud Rootsi, viis korda Suurbritannia, Luksemburg ja Prantsusmaa, neli korda Holland ja Iisrael, kolm korda Norra ja Taani, kaks korda Austria, Hispaania, Itaalia, Saksamaa, Šveits ja Ukraina ning ühe korra Aserbaidžaan, Belgia, Eesti, Jugoslaavia, Kreeka, Läti, Monaco, Portugal, Serbia, Soome, Türgi ja Venemaa.

Iirimaale kuulub ka järjestikuste võitude rekord: 1992, 1993, 1994. Kaks korda järjest on võitnud Hispaania (1968 ja 1969), Luksemburg (1972 ja 1973) ning Iisrael (1978 ja 1979).

Ainuke kaks korda võitnud laulja on iirlane Johnny Logan (1980 ja 1987), kes on õieti kolmekordne võitja, sest ta kirjutas ka 1992. aastal Iirimaale võidu toonud laulu "Why Me".

Suurbritannia on 15 korda tulnud teiseks. Kõige edukam võiduta riik on Malta, kes on tulnud kaks korda nii teiseks (2002 ja 2005) kui ka kolmandaks (1992 ja 1998).

Kõige kauem on pidanud võitu ootama Portugal, kes osales esimest korda 1964. aastal, kuid võit õnnestus saada alles 49. korral, 2017. aastal.

Üksteist korda on viimaseks jäänud Norra, kes pole neljal korral saanud ka ühtegi punkti.

Eurovisiooni lauluvõistluse võitjad
Aasta Riik Esitaja Pealkiri Punkte
1956 Flag of Switzerland.png  Šveits Lys Assia "Refrain"
1957 Flag of the Netherlands.png Holland Corry Brokken "Net als toen" 31
1958 Flag of France.png Prantsusmaa André Claveau "Dors, mon amour" 27
1959 Flag of the Netherlands.png Holland Teddy Scholten "Een beetje" 21
1960 Flag of France.png Prantsusmaa Jacqueline Boyer "Tom Pillibi" 32
1961 Flag of Luxembourg.png Luksemburg Jean-Claude Pascal "Nous les amoureux" 31
1962 Flag of France.png Prantsusmaa Isabelle Aubret "Un premier amour" 26
1963 Flag of Denmark.png Taani Grethe & Jørgen Ingmann "Dansevise" 42
1964 Flag of Italy.png Itaalia Gigliola Cinquetti "Non ho l'età" 49
1965 Flag of Luxembourg.png Luksemburg France Gall "Poupée de cire, poupée de son" 32
1966 Flag of Austria.png Austria Udo Jürgens "Merci, Chérie" 31
1967 Flag of the United Kingdom.png Suurbritannia Sandie Shaw "Puppet on a String" 47
1968 Flag of Spain.png Hispaania Massiel "La, la, la" 29
1969 Flag of Spain.png Hispaania Salomé "Vivo cantando" 18
Flag of the United Kingdom.png Suurbritannia Lulu "Boom Bang-a-Bang" 18
Flag of the Netherlands.png Holland Lenny Kuhr "De troubadour" 18
Flag of France.png Prantsusmaa Frida Boccara "Un jour, un enfant" 18
1970 Flag of Ireland.png Iirimaa Dana Rosemary Scallon "All Kinds of Everything" 32
1971 Flag of Monaco.png Monaco Séverine "Un banc, un arbre, une rue" 128
1972 Flag of Luxembourg.png Luksemburg Vicky Leandros "Après toi" 128
1973 Flag of Luxembourg.png Luksemburg Anne-Marie David "Tu te reconnaîtras" 128
1974 Flag of Sweden.png Rootsi ABBA "Waterloo" 24
1975 Flag of the Netherlands.png Holland Teach-In "Ding-a-dong" 152
1976 Flag of the United Kingdom.png Suurbritannia Brotherhood of Man "Save Your Kisses for Me" 164
1977 Flag of France.png Prantsusmaa Marie Myriam "L'oiseau et l'enfant" 136
1978 Flag of Israel.png Iisrael Izhar Cohen ja Alphabeta "A-Ba-Ni-Bi" (א-ב-ני-בי) 157
1979 Flag of Israel.png Iisrael Gali Atari ja Milk and Honey "Hallelujah" (הללויה) 125
1980 Flag of Ireland.png Iirimaa Johnny Logan "What's Another Year" 143
1981 Flag of the United Kingdom.png Suurbritannia Bucks Fizz "Making Your Mind Up" 136
1982 Flag of Germany.png Saksamaa Nicole "Ein bißchen Frieden" 161
1983 Flag of Luxembourg.png Luksemburg Corinne Hermès "Si la vie est cadeau" 142
1984 Flag of Sweden.png Rootsi Herreys "Diggi-Loo Diggi-Ley" 145
1985 Flag of Norway.png Norra Bobbysocks! "La det swinge" 123
1986 Flag of Belgium (civil).png Belgia Sandra Kim "J'aime la vie" 176
1987 Flag of Ireland.png Iirimaa Johnny Logan "Hold Me Now" 172
1988 Flag of Switzerland.png  Šveits Céline Dion "Ne partez pas sans moi" 137
1989 Flag of SFR Yugoslavia.png Jugoslaavia Riva "Rock Me" 137
1990 Flag of Italy.png Itaalia Toto Cutugno "Insieme: 1992" 149
1991 Flag of Sweden.png Rootsi Carola "Fångad av en stormvind" 146
1992 Flag of Ireland.png Iirimaa Linda Martin "Why Me" 155
1993 Flag of Ireland.png Iirimaa Niamh Kavanagh "In Your Eyes" 187
1994 Flag of Ireland.png Iirimaa Paul Harrington ja Charlie McGettigan "Rock 'n' Roll Kids" 226
1995 Flag of Norway.png Norra Secret Garden "Nocturne" 148
1996 Flag of Ireland.png Iirimaa Eimear Quinn "The Voice" 162
1997 Flag of the United Kingdom.png Suurbritannia Katrina and the Waves "Love Shine a Light" 227
1998 Flag of Israel.png Iisrael Dana International "Diva" (דיווה) 172
1999 Flag of Sweden.png Rootsi Charlotte Nilsson "Take Me to Your Heaven" 163
2000 Flag of Denmark.png Taani Olsen Brothers "Fly on the Wings of Love" 195
2001 Flag of Estonia.png Eesti Tanel Padar, Dave Benton ja 2XL "Everybody" 198
2002 Flag of Latvia.png Läti Marie N "I Wanna" 176
2003 Flag of Turkey.png Türgi Sertab Erener "Everyway That I Can" 167
2004 Flag of Ukraine.png Ukraina Ruslana "Wild Dances" 280
2005 Flag of Greece.png Kreeka Ruslana "My Number One" 230
2006 Flag of Finland.png Soome Lordi "Hard Rock Hallelujah" 292
2007 Flag of Serbia.png Serbia Marija Šerifović "Molitva" (Молитва) 268
2008 Flag of Russia.png Venemaa Dima Bilan "Believe" 272
2009 Flag of Norway.png Norra Alexander Rybak "Fairytale" 387
2010 Flag of Germany.png Saksamaa Lena "Satellite" 246
2011 Flag of Azerbaijan.png Aserbaidžaan Ell & Nikki "Running Scared" 221
2012 Flag of Sweden.png Rootsi Loreen "Euphoria" 372
2013 Flag of Denmark.png Taani Emmelie de Forest "Only Teardrops" 281
2014 Flag of Austria.png Austria Conchita Wurst "Rise Like a Phoenix" 290
2015 Flag of Sweden.png Rootsi Måns Zelmerlöw "Heroes" 365
2016 Flag of Ukraine.png Ukraina Džamala "1944" 534
2017 Flag of Portugal.png Portugal Salvador Sobral "Amar Pelos Dois" 758
2018 Flag of Israel.png Iisrael Netta Barzilai "Toy" 529

Laulude keeled Edit

Lauludes on kõlanud kokku 57 keelt, sh araabia, bretooni, suahiili, žemaidi, tahiiti, võru ja tehiskeel. 31 korda on võidulaul kõlanud inglise keeles. Järgnevad prantsuse (14), heebrea ja hollandi (3), hispaania, itaalia, norra, rootsi, saksa (2), serbia, horvaadi, taani ja portugali keel (1). 2016. aasta võidulaul "1944" oli kahekeelne: inglise ja krimmitatari. 1966–1973 ja 1977–1998 tohtis laulu esitada ainult vastava riigi keeles.

1973. aastal Norrat esindanud ansambel Bendik Singers esitas laulu "It's Just a Game", kus oli sõnu ja fraase 12 keeles.

Tuntumad esinejad Edit

ABBA - TopPop 1974 5.png
Celine Dion Concert Singing Taking Chances 2008.jpg
Eurovision Song Contest 1980 - Johnny Logan 2.jpg
Vasakult: ABBA (1974. aasta võitja), Céline Dion (1988. aasta võitja) ja Johnny Logan (võitja lauljana 1980 ja 1987)

Lauluvõistluse võit on pannud aluse paljude lauljate rahvusvahelisele karjäärile. Tuntuim ja kõige edukam Eurovisiooni võitja on Rootsi ansambel ABBA, kelle rahvusvaheline edu algas 1974. aastal laulu "Waterloo" võiduga. Aastal 1988 võitis Eurovisiooni prantsuskeelse lauluga Šveitsi esindanud kanadalanna Céline Dion, kelle rahvusvaheline tuntus saabus paar aastat hiljem, kui ta hakkas laulma inglise keeles. Kahekordne võitja iirlane Johnny Logan on saavutanud samuti suurt edu väljaspool Eurovisiooni lauluvõistlust.

Teised rahvusvaheliselt tuntud Eurovisioonil esinenud lauljad ja ansamblid on teiste seas Cliff Richard, Olivia Newton-John, Julio Iglesias, Baccara, Lara Fabian, The Shadows, Nana Mouskouri, Sandie Shaw, Alla Pugatšova, t.A.T.u., Las Ketchup, Dima Bilan, DJ Bobo, Patricia Kaas, Blue, Engelbert Humperdinck ja Bonnie Tyler.

Rekordid Edit

Eurovisiooni ajaloo noorim võitja on Sandra Kim, kes esindas 1986. aasta Eurovisioonil Belgiat lauluga "J'aime la vie", kui oli vaid 13-aastasena (väitis end olevat 15-aastane).

Ajaloo vanim meeslaulja on Engelbert Humperdinck (Arnold George Dorsey, sündinud 1936), kes osales 2012. aastal Bakuus lauluga "Love Will Set You Free", mis saavutas 12 punktiga 25. koha.

Vanim naislaulja on udmurdi päritolu Venemaa etnopopansambli Buranovskie Babuški (udmurdi Брангуртысь песянайёс; Brangurti memmed) kõige lühem ja kõige lõbusam liige Natalja Pugatšova (sündinud 1935).

Vanim artist on olnud Šveitsi kollektiivi Takasa liige Emil Ramsauer, kes osales 2013. aastal Malmös 95-aastselt.

Kõige enam kordi on Eurovisiooni lauluvõistluse õhtujuhiks olnud Katie Boyle (aastatel 1960, 1963, 1968 ja 1974).

Kõigi aegade suurim publik oli Kopenhaagenis 12. mail 2001, kui 21 000 pealtvaataja ees võitsid Tanel Padar ja Dave Benton Ivar Musta ja Maian Kärmase lauluga "Everybody".

Enim punkte on vana süsteem järgi saanud 2009. aasta võitja Norra esitaja Alexander Rybak lauluga "Fairytale", kogudes 387 punkti. Kolm kõige suurema punktiarvuga võitjat on Põhjamaad. Viis enim punkte kogunud riiki on järgmised:

  1. Norra: 387 punkti (Alexander Rybak, "Fairytale", 2009)
  2. Rootsi: 372 punkti (Loreen, "Euphoria", 2012)
  3. Rootsi: 365 punkti (Måns Zelmerlöw , "Heroes", 2015)
  4. Venemaa: 303 punkti (Polina Gagarina, "Million Voices", 2015)
  5. Soome: 292 punkti (Lordi, "Hard Rock Hallelujah", 2006) ja Itaalia (Il Volo, "Grande amore", 2015)

Enim punkte saanud artistid ja lauljad uue, 2016. aastal kasutusele võetud punkti süsteemi järgi:

  1. Portugal: 758 punkti (Salvador Sobral, "Amar Pelos Dois", 2017)
  2. Bulgaaria: 615 punkti (Kristian Kostov, "Beautiful Mess", 2017)
  3. Ukraina: 534 punkti (Džamala; "1944", 2016)
  4. Iisrael: 529 punkti (Netta Barzilai; "Toy", 2018)
  5. Austraalia: 511 punkti (Dami Im; "Sound of Silence", 2016)

Taktikaline hääletamine Edit

Oftenvotedcountries

Riigid, kes sageli üksteisele kõrgeid punkte annavad

Paljud riigid annavad võistlusel kõrgeimad punktid oma naaberriikidele. Samuti annavad kõrgemaid punkte üksteisele samasse poliitiliste liitu kuuluvad või kultuuriliselt lähedal olevad riigid. Punktide andmist mõjutavad ka vastavates riikide elavad vähemusrahvad, näiteks Türgi saab sageli kõrgeid punkte Saksamaalt, Hollandilt, Belgialt, Prantsusmaalt, Prantsusmaalt ja Aserbaidžaanilt või vastupidi ning Iirimaa annab punkte Leedule ja Iirimaale.

Poliitilist hääletamist on kritiseerinud teiste seas paljud lauluvõistlusel osalenud lauljad.

Muud võistlused Edit

Eurovisiooni brändi alla kuuluvad ka klassikalise muusika interpreetide võistlus (nn klassika-Eurovisioon), 2003 alustatud juunioride lauluvõistlus ja 2007. aastast tantsuvõistlus.

Varia Edit

1956. aastal esimese Eurovisiooni lauluvõistluse võitnud Lys Assia sai samal võistlusel lisaks ka neljanda koha, kuna ta esines kahe looga.

2002. aastal Tallinnas toimunud 47. Eurovisiooni lauluvõistlusel oli esimest korda lauluvõistluse ajaloos alapealkiri – "A Modern Fairytale" ("Moodne muinasjutt").

Eurovisiooni 50. juubeli puhul plaaniti 2005. aastal selle jaoks korraldada Maailma Eurovisiooni lauluvõistluse kontsert (World Eurovision Song Contest), millest oleks võinud osa võtta ka riigid väljastpoolt Euroopast.[1] Selle asemel toimus aega 22. oktoobril 2005 Kopenhaagenis telesaade "Congratulations: 50 Years of the Eurovision Song Contest" ("Õnnesoovid. 50 aastat Eurovisiooni lauluvõistlust"), kus poolsajandi parimaks eurolauluks hääletasid Euroopa televaatajad ja žürii Rootsi ansambli ABBA võidulaulu "Waterloo" (1974). Järgnesid Domenico Modugno "Nel blu dipinto di blu" ehk "Volare" (Itaalia 3. koht 1958) ja Johnny Logani "Hold Me Now" (Iirimaa 1. koht 1987). Saatele pealkirja andnud Cliff Richardi "Congratulations" (Suurbritannia 2. koht 1968) jäi Kopenhaagenis 8. kohale.

2015. aasta mais pääses Eurovisiooni lauluvõistlus Guinnessi rekordite raamatusse kui kõige pikemalt igal aastal eetrisolev televisiooni muusikavõistlus.[2]

Eesti eurovisiooni lauluvõistlusel Edit

Aasta Esitaja Pealkiri Koht
1993 Janika Sillamaa "Muretut meelt ja südametuld" 5. (eelvoor)
1994 Silvi Vrait "Nagu merelaine" 24.
1995 Ei osaletud, kuna eelmisel aastal saadi eelviimane koht
1996 Maarja-Liis Ilus & Ivo Linna "Kaelakee hääl" 5.
1997 Maarja "Keelatud maa" 8.
1998 Koit Toome "Mere lapsed" 12.
1999 Evelin Samuel & Camille Camille "Diamond of Night" 6.
2000 Ines "Once in a Lifetime" 4.
2001 Tanel Padar & Dave Benton "Everybody" 1.
2002 Sahlene "Runaway" 3.
2003 Vaiko Eplik & Ruffus "Eighties Coming Back" 21.
2004 Neiokõsõ "Tii" 12. (poolfinaalis)
2005 Suntribe "Let's Get Loud" 20. (poolfinaalis)
2006 Sandra Oxenryd "Through My Window" 18. (poolfinaalis)
2007 Gerli Padar "Partners in Crime" 22. (poolfinaalis)
2008 Kreisiraadio "Leto svet" 18. (poolfinaalis)
2009 Urban Symphony "Rändajad" 6.
2010 Malcolm Lincoln & ManPower 4 "Siren" 14. (poolfinaalis)
2011 Getter Jaani "Rockefeller Street“ 24.
2012 Ott Lepland "Kuula" 6.
2013 Birgit Õigemeel "Et uus saaks alguse" 20.
2014 Tanja "Amazing" 12. (poolfinaalis)
2015 Elina Born ja Stig Rästa "Goodbye to Yesterday" 7.
2016 Jüri Pootsmann "Play" 18. (poolfinaalis)
2017 Koit Toome ja Laura Põldvere "Verona" 14. (poolfinaalis)
2018 Elina Nechayeva "La forza" 8.

Viited Edit