Nuubia

Kuši riigi valitsejate kujukesed. Kerma muuseum, Kerma, Sudaan

Nuubia on ajalooline piirkond Aafrikas, tänapäeva Egiptuse lõunaosas ja Sudaani põhjaosas. See ulatub Niiluse esimesest kärestikust Ülem-Egiptuses Punase mereni idas, Sudaani pealinna Hartumini lõunas ja Liibüa kõrbeni läänes.

4. aastatuhandel eKr eksisteeris Nuubias Niiluse esimese ja teise kärestiku vahel "A-grupi" kultuur. Alates kolmandast aastatuhandest eKr oli Nuubia Vana-Egiptuse huvisfääris. Paljud Egiptuse kuningad korraldasid sinna sõjaretki. Vana-Egiptuse teise vaheperioodi ajal (umbes 1782–1570 eKr), mil kuningavõim oli Egiptuses nõrgenenud, tugevnes Nuubia põhjaosas Kerma kultuuri kuningriik pealinnaga Kerma, kuid Uue riigi võimu ajal 15. sajandil eKr langes Nuubia kindlalt Egiptuse võimu alla. Egiptlased hankisid Nuubiast kulda, elevandiluud, viirukit ja eebenipuud ning sealt toodi ka palgasõdureid ja orje.

Esimesel aastatuhandel eKr, Vana-Egiptuse kolmanda vaheperioodi ajal, mil Egiptus oli taas nõrgenenud, tugevnes Nuubias Kuši riik, pealinnaga Napata. Egiptuse poliitilist nõrkust ära kasutades vallutasid Kuši valitsejad Egiptuse. Kuši valitseja Šabaka tõi riigi pealinna Teebasse ja valitses legitiimse Egiptuse vaaraona. Egiptus oli Nuubia valitsejate võimu all enam kui 50 aastat. Kuši päritolu valitsejad kuulusid Vana-Egiptuse 25. dünastiasse. Nende võim lõppes assüürlaste sissetungiga.

Nuubia püramiidid Meroes

Esimese aastatuhandel keskel koondus Nuubia kese lõuna poole, kus pealinnana kerkis esile Meroe. Egiptuse kultuuri mõjul hakkasid juba Kuši riigi valitsejad rajama püramiide (Nuubia püramiidid), millest suurem osa asub Meroes.

4. sajandil pKr vallutas suurema osa Nuubiast Etioopia päritolu Aksumi kuningriik. Hiljem oli see mitmete kristlikke kuningriikide võimu all. Teiste aastatuhande keskel hakkas üha enam võimust võtma islam.