FANDOM


State of Colorado
Flag of Colorado.png Seal of Colorado.png
Deviis: Nil sine numine
Colorado in United States.png
PealinnDenver
Rahvaarv5 607 154 (2017)[1]
Pindala380 831 km²
LühendidCO, Colo.
Colorado on Ameerika Ühendriikide osariik riigi lääneosas. See piirneb idas Kansase, kirdes Nebraska, põhjas Wyomingi, läänes Utah', lõunas New Mexico ja kagus Oklahoma osariigiga. Elanike arv on 2017. aasta seisuga arvestuslikult 5 607 154.[1]

Osariik on saanud nime Colorado jõe järgi. Colorado sai 1. augustil 1876 USA 38. osariigiks. Osariigi hüüdnimi on "Centennial State" ("sajandiosariik"), mis tuleneb sellest, et Colorado sai osariigiks täpselt sajand pärast Ameerika Ühendriikide Iseseisvusdeklaratsiooni väljakuulutamist.

Geograafia Edit

Mount Elbert and horses

Mount Elbert

Colorado ala keskmine kõrgus on 2073 meetrit üle merepinna, millega on see USA kõrgeim osariik. Keskosa läbivad Kaljumäestiku põhja–lõuna-sihilised ahelikud, nende tipud ulatuvad kõrgemale kui 4000 meetrit. Colorados paikneb ka Kaljumäestiku kõrgeim tipp Mount Elbert (4401 m). Ahelikke eraldavad nõod ja lavamaad, lääneossa ulatub Colorado platoo. Osariigi idaosa (u 40% alast) asub astanguliselt ida suunas madalduval Suurel tasandikul (1600–1700 m kõrguselt 1100–1200 m kõrgusele). Colorado idaosa jääb Tornado Alley piirkonda.

ChicoClosedBasin

Colorado lõunaosa poolkõrb

Kaljumäestikust algavad suured jõed Rio Grande, Arkansas, Platte ja Colorado. Jõed voolavad kohati sügavais kanjoneis, Gunnisoni jõe Musta kanjoni laius on 450 meetrit ja sügavus 600 meetrit. Kuiva mandrilise kliima tõttu on jõed veevaesed ja vooluhulk võib järsult muutuda. Jõgedele on rajatud rohkesti veehoidlaid.

Loodusmaastikus on Suurel tasandikul valdav madalrohupreeria, Colorado platool kuivrohtla ja poolkõrb. Mägedes kasvab kuni 3400–3500 meetri kõrgusel okasmets (mänd, nulg, kuusk, lehis), kõrgemal on alpiniit.

Kliima Edit

Suurel tasandikul sajab 300–350 mm/a, mägedevahelistes nõgudes ja lääneosa lavamaadel 350–400 mm/a, mägedes 450–550 mm/a. Keskmine temperatuur on jaanuaris 0 ºC kuni –4 ºC (kõrgmägedes kuni –7 ºC) ja juulis 22–24 ºC. Osariigi idaosas võib esineda tornaadosid. Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Colorados on 48 °C, mis mõõdeti 11. juunil 1888 Bennettis. Madalaim temperatuur mõõdeti Maybellis 1. veebruaril 1985, mil oli −52 °C külma.

Kaitsealad Edit

Colorados asub neli rahvusparki: Black Canyon of Gunniosni rahvuspark, Kaljumäestiku rahvuspark, Mesa Verde rahvuspark ja Suurte liivaluidete rahvuspark. Mesa Verde rahvuspark on kantud UNESCO maailmapärandi nimistusse. Lisaks asub osariigis veel arvukalt teisi kaitsealasid.

Ajalugu Edit

Enne eurooplaste tulekut elasid praeguse Colorado alal šaieenid, juuted, komantšid ja mitmed teised indiaanihõimud. Esimeste eurooplastena uurisid seda ala aastatel 15401541 hispaanlased.

1706. aastal läks Colorado lääneosa Hispaania valdusse ja see liideti Uus-Hispaania asekuningriigiga, idaosa kuulus 17. sajandi lõpust kuni 1762. aastani ja 1800–1803 Prantsusmaa valduses olnud Louisianasse, mille USA 1803. aastal ära ostis. 1821. aastal läks Colorado lääneosa iseseisvunud Mehhiko koosseisu. Ameerika-Mehhiko sõja lõppedes 1848. aastal läks Colorado USA-le.

19. sajandi keskel hakkas sinna saabuma senisest rohkem asunikke. Põliselanike vastuseis oma elupaikadest loobumisele suruti jõuga maha. 1864. aastal toimus Sand Creeki massimõrv: ühes indiaani külas tapeti sadu inimesi, seahulgas naisi ja lapsi. Järgmistel aastatel sunniti kõik indiaanlased Oklahoma reservaatidesse ümber asuma. 1. augustil 1876 sai Coloradost USA osariik.

Haldus Edit

Coloradocapitolhill2

Osariigi kapitoolium Denveris

Colorado seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 35 liikmelisest Senatist ja 65 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Ülemkohtule. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2011. aastast on osariigi kuberner John Hickenlooper.

Osariik jaguneb 64 maakonnaks.

2012. aastal legaliseeriti Colorados marihuaana.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   1 123 29 +8,4%
1950   1 325 089 +18,0%
1960   1 753 947 +32,4%
1970   2 207 259 +25,8%
1980   2 889 964 +30,9%
1990   3 294 394 +14,0%
2000   4 301 262 +30,6%
2010   5 029 196 +16,9%

Colorado asustus on suhteliselt hõre (keskmiselt 14,7 in/km² kohta). Tihedamalt on asustatud osariigi keskosa Kaljumäestiku idanõlvad, seal asuvad kõik suured linnad. Denveri–Boulderi–Greenley linnastus elab 2 792 300 inimest (55% osariigi rahvastikust, 2010).

2016. aasta seisuga on valgeid osariigi rahvastikust 87,5%, mustanahalisi 4,5%, aasialasi 3,3%, põlisameeriklasi 1,6%. Ladinaameeriklasi sõltumata rassist on 21,3%.[1]

Kaljumäestikus kolm kõrvuti asetsevat maakonda – Summiti, Pitkini ja Eagle'i maakond – on oodatava eluea poolest USA maakondadest kõige esimestel kohtadel (2014. aastal oli neis maakondades oodatav eluiga vastavalt 86,83, 86,52 ja 85,94 aastat).

Üle 60% usklikest on katoliiklased, ülejäänud on mormoonid, baptistid, metodistid ja judaistid.

Colorado elanikke peetakse füüsiliselt aktiivseteks ja sportlikeks. Mitme uuringu andmetel on Colorados kõige väiksem ülekaaluliste osakaal riigis. 2016. aastal oli täiskasvanute seas rasvunuid 19,8%.[2]

Suurimad linnad Edit

2006-07-14-Denver Skyline Midnight

Denveri siluett

Next Pikemalt artiklis Colorado linnad
Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Denver 693 060
2. Colorado Springs 465 101 El Paso
3. Aurora 361 710 Arapahoe ja Adams
4. Fort Collins 164 207 Larimer
5. Lakewood 154 393 Jefferson
6. Thornton 136 703 Adams ja Weld
7. Arvada 117 453 Jefferson ja Adams
8. Westminster 113 875 Adams ja Jefferson
9. Pueblo 110 291 Pueblo
10. Centennial 109 932 Arapahoe

Majandus Edit

2016. aastal oli Colorado sisemajanduse kogutoodang 323 692 000 dollarit[3], millega on see riigi 19. osariik. Sisemajanduse kogutoodang elaniku kohta on 52 795 dollarit.

2016. aasta andmetel on keskmine sissetulek leibkonna kohta 62 250 dollarit ja elaniku kohta 33 230 dollarit.[1] Colorado on üks kõige väikseima tööpuudusega osariik USA-s – 2018. aasta jaanuari seisuga on töötuse määr 3,0%.[4] Alla vaesuspiiri elab 11,0% elanikest.[1]

20. sajandi keskpaigani oli osariigi majanduse aluseks mäetööstus. Colorados leidub rikkalikult maavarasid, sealhulgas molübdeeni, uraani ja vanaadiumi ning kivisütt, naftat ja maagaasi. Kaevandatakse ka vase-, plii-, tsingi-, hõbeda- ja volframimaaki ning kulda.

Suurel tasandikul kasvatatakse nisu, maisi, otra ja kaera, jõeorgudes suhkrupeeti ja kartulit, lavamaadel põldheina ning linnade ümbruses köögivilja. Karjakasvatuse osatähtsus on suur. Mägedes peetakse lambaid ja veiseid.

Transport Edit

Colorado

Colorado teritussilt

Coloradol on hästi arenenud transpordivõrgustik ning mägiosariikide kohta ulatuslik teedevõrk. Kokku on osariigis 140 000 km teid, millest ligi 15 000 km kaugmaanteed. Tähtsamad maanteed kulgevad ida–lääne-suunaliselt. Maateed mööduvad kõrgetest mäemassiividest, kulgevad läbi orgude ja kanjonite ning ületavad paljusid mäekurusid. Kõige kõrgemal kulgev maantee on Kaljumäestiku rahvuspargis asuv hooajaliselt avatud Trail Ridge Road, mis kõrgub merepinnast kuni 3713 meetri kõrgusel. Üle 3000 meetri kõrgusel merepinnast kulgeb veel mitu maanteed. Osariigi tähtsaim ida–lääne-suunaline tuiksoon on kiirtee Interstate 70, mis kulgeb terves ulatuses läbi osariigi.[5] Põhja–lõuna suunas kulgeb kiirtee Interstate 25, mis ühendab osariigi tähtsamaid linnu. Mägedes on maateedel keskmiseks piirkiiruseks määratud 65 miili tunnis, mujal 75 miili tunnis.

Teised tähtsamad maanteed on riiklikud maanteed Route 40, 50, 160, 385 ja 550. Osariigi lääneosa mägedes asub mitu National Scenic Byway võrgustikku kuulvat looduskauneid paike läbivat maanteed, muuhulgas San Juan Skyway (koos Million Dollar Highway''ga), Top of the Rockies ja Dinosaur Diamond Prehistoric Highway.

Denver Union Station

Denveri keskraudteejaam

Coloradol on ligi 4800 kilomeetri pikkune raudteevõrgustik, mis katab peaaegu kogu osariiki. Raudteed kasutatakse peamiselt kaubaveoks, reisijateveol on väike roll. Coloradot läbib kaks Amtraki igapäevast rongi: California Zephyr ja Southwest Chief. California Zephyri liin kulgeb Chicagost San Francisocsse ning läbib muuhulgas Denveri ja Grand Junctioni. Southwest Chiefi liin kulgeb Chicagost Los Angelesesse ning läbib osariigi kaguosa, tehes peatuse kolmes väikelinnas.

Lisaks tegutseb Colorados mitu turistide jaoks säilitatud ajaloolist raudteed, millel sõidavad auruvedurit. Nendeks on sealhulgas San Juani mägedes asuv kitsarööpmeline raudtee Durango and Silverton Narrow Gauge Railroad ja Colorado-New Mexico piiril kulgev Cumbres and Toltec Scenic Railroad.

Denveri rahvusvaheline lennujaam on riigi suurim lennujaam. 2016. aastal läbis lennujaama üle 58 miljoni reisija, millega oli see reisjate arvult maailmas 18. ja USA-s kuues lennujaam. Lennujaama teenivad peaaegu kõik USA lennufirmad.

Haridus Edit

Colorados on üks kõrgeim kõrgkoolilõpetajate osatähtsusega osariik riigis. Colorados asub kokku 40 ülikooli ja kolledžit. 1876. aastal loodud Colorado Ülikooli põhilinnak asub Boulderis, lisaks on sellel linnakud Denveris (rajatud 1912) ja Colorado Springsis (rajatud 1965). Colorado School of Mines (1874) Goldenis ja Colorado osariigi ülikool (1870) Fort Collinsis on rajatud enne seda, kui Colorado osariigiks sai. Lisaks tegutsevad Colorados eraülikoolid Denveri Ülikool (1864), Colorado College (1874) Colorado Springsis ja Naropa Ülikool (asutatud 1974 Naropa Instituudina) Boulderis, mis pakub Ida ja Lääne pedagoogilistest traditsioonidest põimutud haridust.[5]

Sport Edit

Colorado on kõige väiksema rahvaarvuga osariik, millel on oma spordimeeskond kõigis viies USA suurimas profiliigas. Peamised spordiklubid asuvad Denveri linnaoas. Tähtsamad spordimeeskonnad on pesapalliklubi Colorado Rockies, korvpalliklubi Denver Nuggets, ameerika jalgpalliklubi Denver Broncos, jäähokiklubi Colorado Avalanche ja jalgpalliklubi Colorado Rapids.

Colorado Springs, Aspen ja Vail on rahvusvaheliselt tuntud talikuurordid ja -spordikeskused.

Cherry Hills Country Club'is toimuvad mitmed riigi meistrivõistlused golfis.

Sümboolika Edit

Colorado 14

Teetähis

2006 CO Proof

Veeranddollariline

Sündinud Colorados Edit

Vaata ka Edit

Viited Edit

Kirjandus Edit

Välislingid Edit


Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming