Ameerika väed 1900. aasta 14. augustil Pekingit vabastamas
Bokserite ülestõus oli aastatel 1899–1901 Hiinas Qingi keisririigi valitsusaja lõpu poole toimunud rahvaülestõus. Ülestõusu oli välisriikide ülemvõimu lõpetamine Hiinas.
Nime "bokserid" anti ligi 100 000 liikmega Hiina salajasele seltsile nimega Yìhéquán, mille liikmed harrastasid poksimist ja pidasid toonusttõstvaid rituaale uskumises, et nii muutuvad selle seltsi võitlejad kuulidele vastupidavateks. 19. sajandi lõpus kasvas selle seltsi toetus Põhja-Hiinas. See oli ajal, mil Hiina rahvas kanntas tõsise majandusliku vaesumise all ning riik oli sunnitud lääneriikidele tegema alandavaid järelandmisi. Bokserite arvates olid Hiina probleemide põhjustajateks võõrvõimude liigne mõju, mille tõttu hakkasid nad maalt väljaajamiseks hävitama kõike, mis oli seotud lääne tsivilisatsiooniga. 1900. aasta juunis, mil bokserid olid tapnud arvukalt hiina kristlasi ja välismaalasi, saatsid lääneriigid bokserite maha surumiseks Hiinasse rahvusvahelise abiväe, mis koones ameeriklastest, venelastest, jaapanlastest, Briti India vägedest ja Saksa ekspeditsioonikorpusest. Hiina keisrinna Cixi, kes oli samuti ksenofoob, andis keiserlikel vägedele korralduse takistada rahvusvaheliste vägede edenemist, kuid sellega süvenes konflikt veelgi, tuhanded tsiviilisikud hukkusid ja olukord ei lahenenud enne augustit, mil välisväed vallutasid Pekingi ja rüüstasid seda. Sõjategevus lõpetati 1901. aasta 7. septembril sõlmitud protokolliga, mis nõudis Hiinal 11 riigile suure hüvitise maksmist. Suurbritannia ja USA maksid suurema osa reparatsioonimaksetest tagasi, USA kasutas oma osa Hiina kõrghariduse arendamiseks.[1]
Viited[]
- ↑ (2008) Britannica Concise Encyclopedia. Encyclopaedia Britannica, Inc., lk 262. ISBN 1-593394-92-6.