FANDOM


State of Arizona
Flag of Arizona.png Arizona-StateSeal.png
Deviis: Ditat Deus
Arizona in United States.png
PealinnPhoenix
Rahvaarv1 042 520 (2016)[1]
Pindala295 234 km²
LühendidAZ, Ariz.

Arizona on Ameerika Ühendriikide osariik riigi edelaosas. See piirneb idas New Mexico, lõunas Mehhiko osariikide Sonora ja Baja Californiaga, idas California, loodes Nevadaga ja põhjas Utah'ga ning loodenurgast Coloradoga. Elanike arvult riigi 15. ja pindalalt kuues osariik. Rahvastik on olnud linnastuv, eriti alates 20. sajandi algusest. Arizona sai USA osariigiks 14. jaanuaril 1912, olles sellega viimane USA-ga liitud osariigi riigi mandriosas.

Arizona osariigi nimi tuleneb hispaaniakeelsest sõnast Arizonac,, mis pärineb arvatavati oodhamikeelsest fraasist alĭ ṣonak, mis tähendab "väike allikas". Osariigi nimi võib pärineda baskikeelsest fraasist haritz ona, mis tähendab "hea tamm".

Geograafia Edit

Põhjas olev Colorado platoo moodustab osariigist kaks viiendikku. Osariigist läbivoolav Colorado jõgi on uuristanud osariigi loodeosas Suure kanjoni. Leidub ka mäestikke, kõrgeim koht on Humphreys Peak (3852 m). Mõnedes mägedes asuvad metsad, kuid Arizonas on ülekaalus kuivad kõrbed. Utah'i piiril paiknevat Monument Valleyt on kujundanud kaljuvormidesse erosioon. Osariigi lõunaosas ristuvad loode-kagusuunalised mäestikud, mille vahel orgudes paiknevad viljakad orud.

Ligikaudu pool Arizonast on poolkõrbeline ja kõrbeline. Colorado platool on talved külmad ja seal sajab 250–375 mm sademeid aastas. Maa lõunaosas esineb suvekuudel tugevat äiksevihma, kui Mehhiko lahest hoovab sinna sooja ja niisket õhku.

Kõige soojem kuu on juuli, mil õhutempeatuur tõuseb sageli üle 40 °C. Kõige külmem on jaanuaris ja veebruaris, kui Phoenixis on keskmine madalaim temperatuur 7 °C. Flagstaffis on juuli keskmine maksimaalne temperatuur 27 °C ning detsembris ja jaanuaris keskmine madalaim –8 °C.

Kaitsealad Edit

Saguaro Sunset

Saguaro rahvuspark päikeseloojangu ajal

Arizonas asub kolm rahvusparki: osariigi loodeosas asuv Suure kanjoni rahvuspark, idaosas Petrified Foresti rahvuspark ja lõunaosas Saguaro rahvuspark. Utah' piiril paikneb Glen Canyoni rahvuslik puhkuseala, kus asuvad USA suuruselt teine veehoidla Lake Powell ja Colorado jõe Hobuseraua käänak. Osariigis asub enim rahvusmonumente. 2010. aastal oli osariik sunnitud osad oma osariiklikud pargid sulgema, kuna nende korrashoiuks minev eelarve oli liiga suur.

Ajalugu Edit

Next Pikemalt artiklis Arizona ajalugu

Aastatel 300–1200 elasid praeguse Arizona alal Hohokami kultuuri rahvad. Esimese eurooplasena saabus praeguse USA edelaossa Hispaania maadeavastaja Álvar Núñez Cabeza de Vaca. Aastatel 1540–1542 oli legendaarsete Seitse kullalinna otsingutel Francisco Vázquez de Coronado, kes kohtus Anasazi kultuuri pueblodega. Hispaanlased asutasid misjoneid ja pöörasid kohalikke põlisrahvaid katoliku usku. Peagi rajasid hispaanlased esimesed kindlustatud asulad (1752 Tubac ja 1775 Tucson). 1821. aastal läks Arizona Mehhiko iseseisvumisel Mehhiko koosseisu.

Pärast lüüasaamist Ameerika-Mehhiko sõjas loovutas Mehhiko Guadalupe Hidalgo lepinguga kõik Gila jõest põhjapoolsed alad USA-le. See ala hõlmas peale Arizona veel New Mexico, California, Nevada, Utah, Colorado lääneosa ja Wyomingi edelaosa. 1850. aastal moodustati tänapäevaste Arizona, New Mexico ja Nevada lõunaosast New Mexico Territoorium. 1853. aasta Gadsdeni ostuga sai USA Mehhikolt veel 77 700 km² maad juurde. See ala läks suuremas jaos Arizonale.

1859. aastal loodi pimadele ja marikopadele esimene Arizona indinaalaste reservaat, Gila jõe indiaalaste reservaat. 1868. aastal loodi USA suurim indiaanlaste reservaat, Navahode reservaat, mis paikneb tänapäevase osariigi kirdeosas.

14. jaanuari 1912 sai Arizona USA osariigiks.

Haldus Edit

Arizona State Capitol and Executive Tower DSC 2717 ad

Parlamendihoone ja osariigi kapitoolium

Arizona seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 30 liikmelisest Senatist ja 60 liikmelisest Esindajatekojast. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2015. aastast on osariigi kuberner Doug Ducey.

Osariik jaguneb 15 maakonnaks.

Arizona on üks osariik, mis võttis surmanuhtluse 1972. aastal taas kasutusele.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   499 261 +14,6%
1950   749 587 +50,1%
1960   1 302 161 +73,7%
1970   1 745 944 +34,1%
1980   2 718 215 +55,7%
1990   3 665 228 +34,8%
2000   5 130 632 +40,0%
2010   6 392 017 +24,6%

76,9% elanikest moodustavad valged, 4,5% põlisameeriklased, 3,4% mustanahalised ja 2,3% aasialased. Ladinaameeriklasi (sõltumata rassist) on 29,2%.

Keskmine asustustihedus on 22 in/km².

74,1% elanikest on emakeeleks inglise keel, 19,5% hispaania, 1,9% navaho, 0,6% teised indiaanikeeled ja 0,5% saksa.

2015. aastal oli keskmine sissetulek elaniku kohta 25 848 dollarit ja leibkonna kohta 50 225 dollarit.[1] 2017. aasta septembri seisuga on töötuse määr 4,7%.[2] Alla vaesuspiiri elab 16,4% elanikest.[1]

Suurimad linnad Edit

Downtown Phoenix Aerial Looking Northeast

Phoenix

Next Pikemalt artiklis Arizona linnad
Nr Linn Elanikke (2016) Maakond
1. Phoenix 1 615 017 Maricopa
2. Tucson 530 706 Pima
3. Mesa 484 587 Maricopa
4. Chandler 247 477 Maricopa
5. Scottsdale 246 645 Maricopa
6. Glendale 245 895 Maricopa
7. Gilbert 237 133 Maricopa
8. Tempe 182 498 Maricopa
9. Peoria 164 173 Maricopa
10. Surprise 132 677 Maricopa

Sport Edit

Arizonal on oma spordimeeskond USA kõigis neljas suurimas profiliigas. Nendeks on ameerika jalgpalliklubi Arizona Cardinals, korvpalliklubi Phoenix Suns, pesapalliklubi Arizona Diamondbacks ja jäähokiklubi Arizona Coyotes. Lisaks mängib Phoenix Mercury naiste korvpalli kõrgliigas Women's National Basketball Association.

Sümboolika Edit

Arizona 87

Teetähis

2008 AZ Proof

Veeranddollariline

Vaata ka Edit

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 Arizona. census.gov. Vaadatud 23.10.2017
  2. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 23.10.2017

Kirjandus Edit

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming