FANDOM


State of Alaska
Flag of Alaska.png Alaska-StateSeal.png
Deviis: North to the Future
Alaska in United States (US50).png
PealinnJuneau
Rahvaarv739 795 (2017)[1]
Pindala1 717 856 km²
LühendidAK

Alaska on Ameerika Ühendriikide osariik Põhja-Ameerika mandri loodeosa otspunktis. See piirneb idas Kanada haldusüksuste Yukoni ja Briti Columbiaga, põhjas Põhja-Jäämere ja Beauforti merega, läänes ja lõunas Vaikse ookeaniga. Venemaast eraldab teda Beringi väin.

Alaska on pindalalt riigi suurim, kuid elanike arvult tagantpoolt kolmas ja rahvastikutiheduselt väikseim osariik. Ligikaudu pool osariigi elanikest elab Anchorage'i linnastus. Alaska peamised majandusharud on kalandus ning maagaasi- ja naftatööstus. USA otsis Alaska Venemaa Keisririigi käest 1867. aastal 7,2 miljoni dollari eest. Alaska sai 3. jaanuaril 1959 USA 49. osariigiks.

Nimi Alaska tuleneb aleuudikeelsest sõnast alaxsxa või alaxsxix̂, mis mõlemad tähendavad 'maismaa' või 'suur maa'.

Geograafia Edit

Alaska area compared to conterminous US

Alaska suurus võrreldes USA põhiosa 48 osariigiga

Alaska pindala on 1 717 856 km², millega on see USA suurim osariik; pindalalt teisel kohal olev Texas on enam kui miljon ruutkilomeetrit väiksem.

Kuna Aleuudi saari läbib 180. meridiaan, jääb Alaska läänepoolseim osa idapoolkerale. Seega asetseb Alaska nii lääne- kui ka idapoolkeral.[2] Alaska piirneb põhjas Beauforti mere ja Põhja-Jäämerega, idas Kanada Yukoni territooriumi ja Briti Columbia provintsiga, lõunas Alaska lahe ja Vaikse ookeani, läänes Beringi väina ja Beringi merega ning loodes Tšuktši merega. Osariigi pealinn on Juneau, mis asetseb osariigi kaguosas Alaska pannivarre piirkonnas.

Alaska piir Kanadaga on 2475 km, mis on enam kui üks kolmandik tervest USA ja Kanada vahelisest riigipiirist (6416 km). Alaska merepiir Venemaaga on seatud 1867. aasta sõlmitud lepinguga, millega Alaska läks Venemaalt USA-le. Alaskal on pikem rannajoon kui kõigil teistel USA osariikidel kokku.

Wonder Lake and Denali

Denali

Alaska ahelikus asub Alaska kõrgeim mägi Denali (varem Mount McKinley), mille kõrgus on 6190 meetrit. See on ühtlasi Põhja-Ameerika mandri kõrgeim tipp.

Peaaegu üks kolmandik osariigist asetseb põhjapolaarjoonest põhja pool ja umbes neli viiendikku Alaskast katab igikelts. Tundra katab Alaskast peaaegu poole. Lõunarannik ja pannivarre piirkond asuvad täielikult parasvöötmes. Seal ja vastas paiknevatel Kanada aladel asuvad maailma suurimad liustikud väljaspool Gröönimaad ja Antarktikat. Alaska lõunaosa paikneb maailma ühes kõige aktiivsemas maavärinate vööndis. Alaskal on enam kui 130 aktiivset vulkaani, millest enamus paikneb Aleuudi saarel ja Alaska poolsaarel. 1964. aastal toimunud maavärin magnituudiga 9,2 oli üks võimsamaid USA ajaloos.[2]

Kliima Edit

Alaska on tuntud oma muutliku kliima poolest, mida mõjutavad ookeani hoovused. Läänerannikut uhub Alaska hoovus, mis toob piki lõunapoolseid Aleuudi saari võrdlemisi soojad Vaikse ookeani veed põhja ja lääne poole. Soojad veed jõuavad Beringi merre ja liiguvad seejärel mööda Aleuutide põhjarannikut ida poole. Soojade veede segunemine Beringi mere külmade veedega tekitab madalrõhkkonna keskme, mis on tuntud Aleuutide madalrõhkkonnana. Alaska arktilist rannikut uhub külm läänesuunaline ookeani hoovus.[2]

Alaska lõunarannikul ja edelaosas ning Aleuudidel on suvel keskmine õhutemperatuur 4–16 °C, talvel −7...4 °C. Sademeid langeb 1500–4000 mm, kuid Alaska pannivarda lääneosas on osariigi kõige sademeterikkaim piirkond, kus aastane sademete hulk võib ulatuda üle 5500 mm. Aleuudi saared on tuntud äkiliste tugevate puhangute poolest.[2]

Kõrgeim mõõdetud õhutemperatuur Alaskas on 38 °C, mis mõõdeti 27. juunil 1915 Fort Yukonis. Madalaim temperatuur mõõdeti Prospect Creek 23. jaanuaril 1971, mil oli −62 °C külma, mis on vaid üks kraad kõrgem Põhja-Ameerika madalaimast registreeritud temperatuurist.

Elusloodus Edit

Alaska

Alaska boreaalne mets

Alaska pannivardal ja lõunapoolsed saartel kasvavad muuhulgas sitka kuusk, tsuuga, nutka küpress. Siseosas domineerivad must kuusk ja kanada kuusk, mis moodustavad lõppkoosluse ehk ökosüsteemi koosluse, kus koosluse vahetumist enam ei esine. Siseosas esinevad lisaks kask, paju ja haab.[2]

Beringi mere saartel on esindatud väike, kuid eriline arktiline mereelustik. Beringi mere saared on talviti ümbritsetud jääga, pakkudes turvalisi elupaiku suurtele mereimetajate karjadele, teiste seas hülglastele, kalaanidele, merilõvidel ja morskadele. Nunivaki saarel elab kaitsealune muskusveis.[2]

Sisemaal on rikkalik elustik. Loomastikku kuuluvad muuhulgas grisli ja mitu teist pruunkaru alamliiki, lisaks karibu (põhjapõder), hunt, põder ja jääkaru. Alaska põhjaosas elavad suvel suured põhjapõdrakarjad, kes rändavad sinna Brooksi ahelikust lõuna poolt. Alaska sisemaal ja põhjarannikul pesitseb arvukalt rändlinde.[2]

Kaitsealad Edit

Alaskas on kaheksa rahvusparki: Arktika värava rahvuspark, Denali rahvuspark, Glacier Bay rahvuspark, Katmai rahvuspark, Kenai Fjordsi rahvuspark, Kobuk Valley rahvuspark, Lake Clarki rahvuspark ja Wrangelli–St. Eliase rahvuspark. Alaskas asub neli USA suurimat rahvusparki ning Wrangelli–St. Eliase rahvuspark pindalaga 33 682,6 km² on riigi suurim.

Ajalugu Edit

Next Pikemalt artiklis Alaska ajalugu
1860-russian-america

Vene Ameerika 1860. aasta kaardil

Alaska on olnud asutatud alates 10 000. aastast eKr. Sel ajal ulatus maasild Siberist Alaska idaosani ning inimesed järgnesid loomakarjadele, kes seda ületasid. Alaska aladele jäid neist rahvastest elama atapaskid, aleuudid, inuitid, jupikid, tlingitid ja haidad.[2]

18. sajandi alguses teatasid Siberi põliselanikud idas asuva suure maismaa olemasolust. 1741. aastal tegi Alaskale uurimisretke vene meresõitja Vitus Bering, kes tegi kindlaks, et uus maa ei ole ühendatud Venemaa maismaaga, kuid ei suutnud udu tõttu kindlaks määra selle asendi Põhja-Ameerika mandri suhtes.

1784. aastal rajasid venelased Three Saints Bay juurde tänapäeva Kodiaki linna lähedale asula, mis oli esimene eurooplaste rajatud püsiasula Alaskas.[2]

Alaska sai 3. jaanuaril 1959 USA 49. osariigiks, misjärel suurenes USA pindala peaaegu viiendiku võrra.

Haldus Edit

Alaska State Capitol

Osariigi kapitoolium Juneaus

Alaska seadusandlik kogu on kahekojaline ning koosneb 40 liikmelisest Esindajatekojast ja 20 liikmelisest Senatis. Kõrgeim täidesaatev võim kuulub kubernerile. 2014. aastast on osariigi kuberner Bill Walker. Kuberner valitakse otsevalimistel neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuvõim kuulub Alaska Ülemkohtule.

Erinevalt enamikust USA osariikidest ei kanna Alaska teise järgu haldusüksused nime county, vaid hoopis borough. Kokku on Alaskas 19 borough'd ja üks organiseerimata maakond (Unorganized Borough), mis on rahvaloenduse lihtsustamiseks jagatud 11 rahvaloenduspiirkonnaks.

Rahvastik Edit

Elanike arv
Rahvaloendus 0Elanikke  %±

1940   72 524 +22,3%
1950   128 643 +77,4%
1960   226 167 +75,8%
1970   300 382 +32,8%
1980   401 851 +33,8%
1990   550 043 +36,9%
2000   626 932 +14,0%
2010   710 231 +13,3%

2016. aasta andmetel moodustavad rahvastikust 66,1% valged, 15,2% põlisameeriklased, 6,3% aasialased ja 3,8% mustanahalised. Ladinaameeriklasi sõltumata rassist on 7%.[1] Alaska on kõige suurema põlisameeriklaste osatähtsusega osariik riigis.

Keskmine asustustihedus on 0,50 in/km².

Esimene suurem siseränne USA põhiosast Alaskasse leidis aset 1880. aastatel seoses kullapalaviku puhkemisega. Raudtee valmimine ja vasekaevandamise areng meelitas veel uusi asunikke 1920. ja 1930. aastatel. Pärast Teist maailmasõda kasvas rahvastik kiiresti seoses töökohtade tekkimisega maagaasi- ja naftatööstuses. 21. sajandi alguses oli suur osa Alaska elanikest sündinud väljaspool osariiki, kuid Alaskas sündinud elanike osatähtsus on viimastel aastakümnetel samuti suurenenud. Kõige enam sisserändajaid väljaspool USA-d pärineb Mehhikost, Aasia riikidest (Korea, Vietnam, Hiina), Venemaalt ja Saksamaalt.[2]

Alaska on üks kõige noorema rahvastikuga osariik riigis.[3] 2010. aasta rahvaloenduse ajal oli ea mediaan 33,8 aastat.[4] 2013. aastal oli Alaskal USA osariikidest kõige väiksem üle 65-aastate osatähtsus (9,0%).[5]

2010. aasta rahvaloenduse kohaselt oli Alaska osariik, kus oli suurim meeste osatähtsus – iga 100 naise kohta oli 108,5 meest.[4]

Keeled Edit

83,4% elanikes kõneleb koduse keelena inglise keelt, 5,2% elanikest kasutab mõnda põlisrahvaste keelt. 2014. aastal anti kahekümnele osariigis kõneldavale põlisrahvaste keelele sümboolselt ametliku keele staatus. Enamiku põliskeelte kõnelejate arv ulatub paarikümnest mõne sajani. Suuremate emakeelena kõnelejate arvuga põliskeeled on keskjupiki (10 400 emakeelena kõnelejat), injupiaki keel (3000), Kesk-Siberi jupiki (1050) ja tlingiti (500).

Suurimad linnad Edit

Anchorage on an April evening

Alaska suurim linn Anchorage

Nr Linn Elanikke (2016) Haldusüksus
1. Anchorage 298 192 -
2. Fairbanks 32 751 Fairbanks North Star
3. Juneau 32 468 -
4. Wasilla 9748 Matanuska-Susitna
5. Sitka 8830 -
6. Ketchikan 8208 Ketchikan Gateway
7. Kenai 7745 Kenai Peninsula
8. Palmer 7000 Matanuska-Susitna
9. Bethel 6378 Bethel
10. Kodiak 6191 Kodiak Island

Majandus Edit

Alaska sisemajanduse kogutoodang oli 2016. aastal 50,713 miljardit USA dollarit. 2015. aasta seisuga on keskmine sissetulek leibkonna kohta 72 515 dollarit ja elaniku kohta 33 413 dollarit.[1] 2018. aasta veebruari seisuga on Alaska suurima töötuse määraga osariik riigis – töötuse määr on 7,3%.[6] Alla vaesuspiiri elab 9,9% elanikest.[1]

Alates 19. sajandi lõpust on Alaskas kulda, vaske, tsinki ja hõbedat. 1968. aastal Alaska põhjarannikul Prudhoe Bays hiiglaslik nafta- ja maagaasivaru, mis tõi osariigi arengusse suure pöörde. Selleks, et varusid piisavalt tõhusalt ära kasutada, ehitati läbi Alaska ligi 1300 km pikkune naftajuhe, millega juhitakse nafta Alaska lõunarannikul asuvasse Valdezi. Teised tähtsamad majandusharud on kalandus, metsatööstus ja turism.[7]

Põllumajanduseks sobilikku maad leidub vähe ning haritav maa moodustab osariigi pindalast vähem kui ühe protsendi. Peamine põllumajandusala on osariigi lõunaosas Fairbanksist kagus asuv Matanuska-Susitna org. Kasvatatakse köögivilju, kartulit ja teravilju. Peetakse lambaid, sigu ja kodulinde ning piimakarja. Põliselanikud tegelevad ka karibude karjatamisega.[7]

Transport Edit

Sterling Highway

Sterlingi maantee

Põhiline liiklus toimub Alaskas ja ülejäänud riigiga pikkade vahemaade ja keerulise maastikku tõttu õhu kaudu. Alaskat teenindab arvukalt riiklikke lennuettevõtteid. Rahvusvahelised lennujaamad asuvad Anchorage'is, Fairbanksis, Juneaus ja Ketchikanis. Lisaks asub üle osariigi palju väiksemaid lennujaamu ja maandumisradasid.[2] 2006. aastal oli Alaskas kõige suurem pilootide arv ühe elaniku kohta.

Alaska maanteevõrgustik on võrreldes ülejäänud USA-ga hõre. Suurem osa osariigi maanteedest on asfaltkattega, kuid olemas on ka kruusakattega maanteid, millest osad võivad talvekuudel liiklusele isegi suletud olla. Alaska lääneosa linnadel puudub maantee kaudu ühendus ülejäänud osariigiga. Fairbanksist osariigi põhjarannikule Prudhoe Bay naftaväljadele kulgeb üle 650 kilomeetri pikkune Daltoni maantee. Teise maailmasõja ajal ehitatud Alaska maantee ühendab Dawson Creeki Kanadas Delta Junctioniga.[2]

Mere kaudu on Alaskal ühendus Seattle'i, Vancouveri ja veel mitme Kanada linnadega. Jäävabadel suvekuudel sõidavad laevad muuhulgas ka Nome'i Alaska läänerannikul ning Barrow'sse ja Prudhoe Baysse Alaska põhjarannikul. Anchorage on oluline kaubasadam, kust transporditakse naftasaadusi. Peamine kalatööstuse transport toimub Alaska edelaosa sadamate kaudu, eriti Kodiaki ja Unalaska kaudu.[2]

Tustumena, Alaska Marine Highway

Üks Alaska Marine Highway parvlaevadest

Alaska Marine Highway on 1963. aastal loodud parvlaevateenus, mis opereerib reisjate- ja transpordivedu Bellinghamist Washingtoni osariigis või Prince Rupertist Briti Columbias Alaska lõunarannikut pidi Prints Williami lahe ja Aleuutide saarestikuni, tehes peatusi enam kui 30 tee peale jäävas rannikulinnas.[2]

Osariikliku alluvusega raudteeliini Alaska Railroadi pikkus on umbes 800 km ning see ühendab Sewardi, Anchorage'i ja Fairbanksi linna. 1900. aastate alguses valminud kitsarööpmeline raudtee White Pass and Yukon Route opereerib peamiselt reisjatevedu maist septembrini ning kulgeb Skagway sadamalinnast Yukoni territooriumile Kanadas. Raudtee kaudu puudub ühendus Kanada ja ülejäänud USA-ga.[2]

Haridus Edit

Kõrgharidust pakkuvad Alaskas tegutsevad kõrgkoolid on 1954. aastal loodud Alaska Anchorage'i Ülikool, 1917. aastal loodud Alaska Fairbanksi Ülikool ja 1972. aasta loodud University of Alaska Southeast, mis kõik kuuluvad Alaska Ülikooli süsteemi. Lisaks tegutseb Alaskas mitu eraülikooli.

Kultuur Edit

Alaska tänapäeva kultuuri on tugevalt mõjutanud Alaska põlisrahvad, kuid leidub ka mõjutusi vene kultuurist, mil Alaska veel Venemaa osa oli.[2]

Alaska põlisrahvad on tuntud oma puidunikerduste poolest ning peaaegu kadunud tootemite nikerdamise traditsioon on taaselustunud, eelkõige Sitka National Historical Parkis. Samuti on Alaska põlisrahvad tuntud oma punutiste ja pärltikandite poolest.[2]

Alaska on jäädvustanud kirjandusse nii paljud Alaska kohalikud kirjanikud kui ka Alaskat väisanud kirjanikud, kellele on osariik avaldanud sügavat ja kestvat mõju. Viimastest on kõige silmapaistvam kirjanik Jack London, kes sattus Alaskasse seoses 1890. aastate Klondike'i kullapalavikuga ja Alaskas leiab aset paljude tema teoste tegevus, muuhulgas teostes "Ürgne kutse" ("The Call of the Wild"; 1903), "Valgekihv" ("White Fang"; 1906) ja "Loitev koit" ("Burning Daylight"; 1910). Alaska looduses seikles samuti naturalist John Muir, kes kirjutas sellest oma teoses "Travels in Alaska" (1915). Alaska kohalikest kirjanikest on tuntud gvitšini päritolu Velma Wallis, kelle tuntuim teos on "Two Old Women" (1993).[2] Alaska on avaldanud mõju ka paljudele kunstnikele, teiste seas Bob Rossile.

Juneaus asub osariigi rahvusraamatukogu ja osariigi muuseum. Museum of the North, mis on osa Alaska Fairbanksi Ülikoolist, on oluline Alaskale orienteeritud teadusmuuseum. Hainesi linnas asuv Sheldon Museum and Cultural Center on pühendatud Alaska põlisrahvaste pärandile.[2]

Sport Edit

Iditarod Ceremonial start in Anchorage, Alaska

Kelgukoerte sõit on Alaska rahvusspordiala

Alaska rahvusspordiala on kelgukoerte sõit. Tuntud on alates 1967. aastast toimuv Iditarod Traili kelgukoerte võistlus, mille raames toimuv võistlus on kasvanud algsest 40 km pikkusest võistluset 1770 km pikkuseks võistluseks. Juuli alguses toimub Fairbanksis iga-aastane World Eskimo-Indian Olympics, kus Alaskast, Kanadast ja USA kirdeosast pärit põliselanikud võistlevad traditsioonilistel Alaska spordialadel.[2]

Osariigis ei tegutse ühtegi riigi tähtsamates profiliigades mängivat meeste võistkonda, kuid Alaska Fairbanksi ja Alaska Anchorage'i Ülikool osalevad üliõpilasspordiühingu NCAA programmides, muuhulgas korvpallis, murdmaasuusatamises ja jäähokis. Alaskas tegutseb amatöörkorvpalliliiga Alaska Baseball League, milles mängivad NCAA üliõpilased.[2]

Sümboolika Edit

Alaska 2 shield

Teetähis

2008 AK Proof

Veeranddollariline

Sündinud Alaskas Edit

Viited Edit

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 Alaska. census.gov. Vaadatud 27.10.2017
  2. 2,00 2,01 2,02 2,03 2,04 2,05 2,06 2,07 2,08 2,09 2,10 2,11 2,12 2,13 2,14 2,15 2,16 2,17 2,18 2,19 2,20 Alaska. Encyclopædia Britannica
  3. "Mapped: The oldest and youngest states in America". The Washington Post. 21.7.2015. Vaadatud 25.6.2017
  4. 4,0 4,1 "Age and Sex Composition: 2010". census.gov. Mai 2011.
  5. "As the Nation Ages, Seven States Become Younger, Census Bureau Reports". census.gov. 26.6.2014. Vaadatud 27.10.2017
  6. "Unemployment Rates for States". Ameerika Ühendriikide Tööministeerium. Vaadatud 26.3.2018
  7. 7,0 7,1 Alaska. ents.ee. Vaadatud 25.6.2017

Välislingid Edit

Ameerika Ühendriikide osariigid
Alabama • Alaska • Arizona • Arkansas • California • Colorado • Connecticut • Delaware • Florida • Georgia • Hawaii • Idaho • Illinois • Indiana • Iowa • Kansas • Kentucky • Louisiana • Lõuna-Carolina • Lõuna-Dakota • Lääne-Virginia • Maine • Maryland • Massachusetts • Michigan • Minnesota • Mississippi • Missouri • Montana • Nebraska • Nevada • New Hampshire • New Jersey • New Mexico • New York • Ohio • Oklahoma • Oregon • Pennsylvania • Põhja-Carolina • Põhja-Dakota • Rhode Island • Tennessee • Texas • Utah • Vermont • Virginia • Washington • Wisconsin • Wyoming